EILA K2ISIN KREEGI RAKSUS JA SINEP

nu ei olnd ju mitte kui midagi teha eila. vaba p2ev ja ilm ilus - otsustasin linna minna. teel linna k6llasin oma rasedale t88kaaslasele et vaadata mis tal plaanis on. ta kohe pakkus v2lja et tule aga kylla ja sis l2hme ja jalutame kohalikku 2rit2navat pidi ja joome koffit ja oleme ilusad. ma sis lidusin rongi piale ja tunnike iljem olingi ashburton'i rongijaamas. aga kuhu poole sealt edasi minna mai tiadnud sest unustasin kysimast. seisin sis kut vasikas aiav2raval seal rungijaamas ja ootasin kunas suur rase k6ht paistma akkas t2nava otsast. ashburton on selline vaikne v2ike 22relinn, yarra j6e kaldal, v2ga roheline ja ilusate aedadega. gardeeniad 6itsesivad ja hortensiad kah ja yldse oli v2ga ilus jalutada. kuna mu s6ber on juba v2ga rase sis ta suurt muud ei teegi kui ainult s88b ja jalutab. ni me sis jalutasime alla j6e 22rde. ilgelt palav oli. ilmatede lubas kyll et ainult 23 kraadi ja k6ik aga kui ma v2ljas ringi jooksin sis mu ihu kohe sai aru et j2lle oled petta saand iidlane. kui ma iidlane olex. aga siiski - ilm oli tugevalt kuumem kui 23 kraadi. ja p2ike aina sirendas. meie aga jalutame m88da ilusat rada - kui ma m2rkan et teeservas puu mil ripuvad kyljes luuviljalised. ahhaaa ma ytlesin. kreek. kollased kreegid. mina sis p2rima et misse on. tema ei tiadnud mitte. tema aga ei soovitand ka mitte j2rgi proovida. kuna puud olid ysna k6rges rohus sis ma pidin extreem ettevaatus abin6ud kasutusele v6tma ja ussi t6rjet tegema. sest nagu austraalia vanaraffas r22kida tead - uss suures rohus on. ni ma seal sis yhekoha pial trampisin jalgu ja tegin r2stiku sisinat lootuses et 2kki kohalikud madu ussid ilgelt kardavad eesti ussis6nu. kui te nyd kysite et kust ma neid eesti ussis6nu tian - aastaid ammu tagasi kui ma kaiga jala t6stamaalt varemurru puhkelaagrisse jalutasime ja seal selgus et magada pole nagu kuskil v2lja arvatud - rand. sis me vedisime omad ribalatex k6nnitud koivad randa aga seal selgus et ilgelt miljon r2stikut pidada igal pool sebima. sis me kaiga t6mbasime endile kyyrud selga ajasime pea ette ja akkasime ussi s6nu sisisema - ja ajasimegi k6ik ussid rannast minema ja saime rahus omikuni, mis saabus 2 tunni p2rast, magada. ei ma tea ega saagi kunagi teadma kas rohke praktika ussikeeles v6i kabujalakese raske vibratsioon ajasivad ussid minema - v6i seal ei olnudki ussi yldse kunagi olnd. aga seal puu alla ma 2ra kaisin ja salvata ei saand kordagi. korjasin sis puu otsast endale sylet2ie poolkypseid kollaseid kreeke ja akkasin nosima. minu rase s6ber kes selle ajapeale oli juba veel rasedamax j22nud oli veits h2mmingus et kuidas ma ikka nii moodi saan neid syya et 2kki nad ei olegi yldse s88davad. aga no ma ise ju kunagi 6ppisin aiandust ja puha ja kivistiku jaan 6petas ikka nii h2sti et kreek kunagi meelest ei l2he. veitsa maad edasi oli teeservas yx suur ja punane puu. punaste kreekidega -aga see puu oli kellegi taga aias v6i nii. ja puu ise oli t2is papakoisid kes k6ik maiustasid magusate punaste ahvatlevate kreekidega. mul kohe m6te t2rgatas et ma ju kukk nime poolest ja et kukk kah linnuke et 2kki ei panda pahax kui ma kah snitti v6tan sest s88ma ajast. kobisin sis puu alla ja need punased kreegid olid nyd kyll k6ige magusamad ja mahlasemad kreegid midas ma saand olen. s6in oma k6hu sis pungil t2is ja oh imet - keegi ei tulnd pyssiga taga ajama ega k2rkind s6imu s6nu - ometi keset p2eva p2ikesek2es ma seda tegin. aga 2kki ei olnd kedagi lihtsalt kodus et kaeda seda.
sellest kreegist sain ma sellist innustust et tulin koju ja ostsin poest rabarberit ja mune ja tegin rabarbri kooki ja vanilje j22tisega viis see keele alla - nyd olen keeletu. suhtlen aint kirjateel.
sis eelmine n2dalavahetus oli skandinaavia j6ulu bazaar. ruotsi kirikus. aga ruotsi kirik on oopis tykkis selline iiglama suur maja suure suure aiaga. austraalia algus aastatel olnud see maja valitsuse maja. suur ja ilus ja valge. ja majas oopis on saatkond ja biblioteek ja muud asjapulgad, kirik ise on aia teises otsas - eraldi, ilus kirik ja puha. ma sis omikul vara kohe valmis et ennem t88d 2ra k2ia. see ruotsi koht asub melbournei k6ige vingemas linnaosas - toorak'is. seal on majad ikka villa moodi ja k6ige kallim maja mis kunagi yldse myydud on melbourneis myydi just seal 18 miljoni dollari eest. 180 miljonit krooni elumaja eest. aga see sellex. niet koht on neil ruotslastel vinge. kohe v2rava taga oli putka kus said astuda ruotsi liikmex - aga kuna ma ju pole ruotslane sis mai astund. peale liikmete putkat olid lapsed - hullud ruotsi lapsed, ja taani lapsed, ja m6ned nuorra lapsed olid kaa. suome lapsi mai n2ind. aga nad jooksid ja karjusid ja yldse tegid mulle irmu ja ma liikusin k2rmelt m88da putkade poole. putkades pakuti aga informatsiooni taani kooli kohta ja ruotsi kolfiklubi kohta ja ni edasi. igav. siirdusin sis n2nni poole - letikesed t2is k6ik ruotsi disainitud kyynlajalgu ja muid pudividinaid. linast riiet ja puulusikaid. teate nagu olex ilusal p2eval tallinnas raekoja platsi sattund. p2ike sirab - letid ymberringi - suome ja ruotsi keel k2ib yle k6ige. ilus. nautisin. sis n2gin et keegi myyd p6huk6rtest tehtud j6ulukresse. ostsin kohe mitu tykki. kinkidex. kohalikele - ytlen et eestist. siit maailma servalt on ruotsi ja eesti kyll t2pselt yhes kohas - kaugel. niet nagu ei valetagi. k6ht akkas nagu eledax minema ja silmasin hot dogi putkat. maxin raha 2ra ja sain saia vorstiga, liikusin edasi ja sain vorsti ja saia vahele panna praetud sibulat, sellist kr6bedat. sis veel ketsupit ka. ja sis seisab mees kollase pudeliga ja pudeli pial kiri - senep v6i midagi sellist. ma sis kohe et pane mulle t8rts sinepit kah. aga sinepi unustasin inglise keelde t6lkida. ytlesingi sinep sest pudeli silt ajas segadusse. aga kuna mees oli ise ruotslane ja inglise keelt suurt ei jagand sai ta v2ga 2sti aru mida ma tahtsin - sinepit. vot sis kust tuleb eestisse s6na sinep - ruotsist. peale sinepi ja ketsupi plekkide tekitamist riietele siirdusin oma kressidega majja sisse - niipalju plonde ilusaid inimesi ei ole ma tykil ajal koos n2ind. ma ikka jumala armastan ruotslasi. nad on nii toredad. r22givad oma ruotsi keelt ja naeravad oma ruotsi naeru. tekkis kodu igatsus. sis ma silma nurgast m2rkasin - pohlamoos. 8 dollarit purk. jeee. ostsin kohe 4 tk. sis vaatan veel - muraka moos - 12 doltsi purk. ostsin kohe neli tykki. sis vaatan - piparkook. t2pselt nigut mu kadunud vanaema ikka kypsetas kui ta veel elus oli - nyd ta enam niiv2ge ei kypseta enam. need on sellised maailma 6hukesemad piparkoogid mis sulavad suus. ja on veidi vyrtsikad. neid n2gingi. ostsin neid kah sis. hiljem selgus et olex pidand rohkem ostma - nii kiiresti said otsa et jube. tegin karbi t88juures lahti ja pr22nikud l2xid kut kulutuli suure tuulega. sis ma silmasin veel norra pruuni kitsejuustu mis t6i tagasi helged m2lestused mimpsust ja piaanost ja kuidas suved m88dusid kui ma veel uljas ja noor olin. aga see sellex. niet pool etunniga suutsin ma 2ra raisata iiglama summa raha ja omandada iiglama suure portsu moosi. ise olin 6nnelik. ikka veel olen. niet olen valmis j6uludele vastu minema.
maitia kas konditsioneerist tingitud suured temperatuuri muudatused v6i ohjeldamatu alkoholi kogus mille manustasin eelmine n2dalavahetus aga millestki sain ma endale sellise r6veda kylmetuse et n6me kohe. eino suur suvi v2ljas ja ma k2in ja k8hin nagu olex tuberkolhoos v6i midagi. aga turberkolhoosi mul ei ole sest esmaba k2isin r8ntgenis kopsupilti tegemas ja seal yteldi et syda, kops ja midagi veel olid k6ik korras. aga mida need arstid kah teavad - syda oli mul jumala murtud sel hetkel. niet siin ma sis olen - 35 kraadi on v2ljas sooja mina aga igistan konditsioneeri ees ja kohin kut pouslakis obene.
mudu on nii et 3 n2dalat on veel t88d j22nd ja sis piax nagu liigutama akkama aga autut ei ole me veel ikka suutnud soetada. kudagi iljap22le on k6ik j22nd. milline korralagedus. hmm.