viimne p2ev ehk l6pp sel lool

aga oli kolmaba ommuk ja 2rkasime hamiltoni linnas oma motelli tuas. ja kui kardinad aknal eest 2ra t6mbasime sis - oh yllatust - sadas laus vihma. aga ikka l2xime veidix ajax linna piale k6ndima. temberatuuri j2rgi olex kogu see vihm pidand suht lume moodi olema sest ni kylm oli. aga ikke oli vedel. sis k2isime m88da neid poode kus myyaxe k6iksugu kurmee moose ja balsamiini 22dikaid ja orgaanilisi ube ja mitte muffigi osta ei ole aga ilus vaadata. ja kui piale veidi ajast t8llerdamist mu kaela lihased 2ffardasid mu maha j2tta ja soojale maale kolida sis ma l2xin ja ostsin puest salli. 2sti suure ja pika ja triibulise. kuke ene ytles kyll et ta v6ib mu vana salli ju eestist posti panna et mis ma raiskan raha ja ostan uut aga no siin maal on see talv ju kah selline yyrike et selle aja piale kui see sall olex kohale j6udnud olex me juba k6ik rannas olnd ja p2ikese k2es nahav2hki toitnud. niet ostsin kalli 7.5 dollari eest salli. sis s6ime ommikust(subway bmt, mis on mu lemmik s88k yldse)(piale sokolaadi) (ja kypsiste)( aga see sellex)ja sis juba j2lle teele. tee viis aga p6hja. suunaks dunkeld'i linnake. see oli viimane asustus ennem raffus parki mis kandis nime grampians. mis pidada olema nimi shoti m2gismaalt. aga huu keers. seal l2x ka tee kahex. yx suund l2x m2gede k6rvalt ja teine l2bi m2gede. me l2xime l2bi. see dunkeldi linnake aga oli kahe suure myraka kalju tyki varjus. need olid need samad 2 kalju tykki mida ma olin juba eelmine p2ev kaugelt, 80 km kauguselt n2ind. nii suured olid. oma 200 meetrit maast otse yles. ja ymber ringi lame maa. aga kogu see raffus park ja m2ed olidki sellised v2he teist moodi. nagu olex kunagi maapind purux l2ind. ega nad v2ga suured kah ei olnd, k6rgeim tipp oli 1167meetrit. ja kestsid nad kah aint mingi 80 km pikku pidi. ja si oli j2lle lame maa. imelik. aga jah, et me sis l2xime l2bi m2gede mis olid kaetud eukalypdide ja muude p2rismaalastest taimedega. v2ga lahe mets. ja peale 60 km kimamist oli meil esimene vaatamis v22rsus - silverbend falls. ja kogu see 60km metsas ja m2gedes m88dus kui silmapilk - ja kohu see tohutu massiiv oli p6lend. 2 ja 5 aastat tagasi oli kogu raffus park maha p6lend. aga 2rge nyd kohkuge - see on v2ga vajalik kohalikele taimedele sest nende seemned ei idane ennem kui nad on tule poolt 2ra stratifitseeritud. niet hea aga imelik vaadata et kilomeeter peale kilomeetrit oli k6ik p6lend mets.

teine p2ev teel - portland ja maailma ilu

teise p2eva ommikul panime autule varakult h22led sisse ja akkasime ymbruskonda uurima. otellis n2gin v2ikest bookletti mingist koffikust kus on ka klaasipuhumine osa teenindusest. no ja kuna mina olen juba ammu klaasipuhumisest suurimat viisi sisse v6etud sis ma kohe tahtsin minna sinna. ja l2ximegi ja saime koffit ja ilusaid klaasist asjasi n2ppida ja yldse oli irm ilus ommika ja k6ik ni ea - aint et jah- ainuke asi mis oli puudu oli see sepp kesse pidi seda klaasi puhuma seal. no oli v2ike teatis kah yleval et mees ei j6ua 7 p2eva n2dalas puhuda kogu aeg ja et t2na ta puhkab. kyll olin mina 6nnetu. meel m6ru - autosse tagasi ja minama sealt - tee viis m88da mere22rt ja ilus oli. p2ike ja k6ik. aint et kylm oli. eesm2rk oli portlandi j6uda mis oli oma 200 km l22ne suunas. ja just ennem portlandi kui ma oma loiu pilguga m88duvaid eukalypti latvasi v2isasin sis m2rkasin nutsu oksal. no mina sis kriiskasin kut ratta pial et vaja auto ymber keerata ja vaja ikka minna vaatama et 2kki on koaala. ja ikka kriiskasin. aga ilge raske on autot keerata ymber 4 ralisel kiirteel. aga kuidagi se kiwi ikke tegiu u-p88rde ja l2xime tagasi. austraalias on j2lle ni et ega tee serva ei tohi autot eriti j2tta. seadus ei luba. niet pidime otsapidi peris kraavi man88verdama. aga no 2kki on ikkagi koaala niet mul suht suva sel momendil et kas seadus lubab v6i kas autu on kraavis - ikkagi loom, kohalik loom. ja sel momendil polnd mul meeles enam mingid maod kes igal pool teeservas lesivad - lidusin aga puudesallu oma koaalat kaema. nu kui ma sis n2gin et ongi ehtne koaala, ni ilus ja karvane. silmad olid teisel ni pilus. ja pilk tuhm. oli end vist eukalypti lehtedest ni plivisse s88nd et ei saand m6hkugi aru misse toimub. no kui pildid tehtud ja ilus loom otsustas eukalypti j22nuseid sisaldavaid pabulaid meie poole teele saatma sis mul 2ketse tuli meelde et nende puukoorte vahel seal maas v6ib ju sada madu olla ja et ega sealt nyd eluga kyll enam auto juurde ei saa. et otsas minu ilus elunatike. 6nnex just nii ei l2ind. maod olid kuskil mujal sel p2eval. ja sis sealt koaala juurest sutsti yle m2e oligi portland. ja kesse seda oskas arvata et kui koha nimi on portland ja asub mere 22res sis et oh yllatust - oli ilge suur port seal. ilmatuma suure laevaga. linn ise oli ilus ja kena, v2ga v2ike aint ja suuremasti seotud sadama t88ga. suured vilja kuivatid ja oidlad ja ni edasi. aga sealt mingi 20 kilta edasi ma vaatasin oli kaardi piale m2rgitud et on petrified forest ( ja ega mina ei tiadnud mida see t2hendab, uus s6na) ja et suur kotiku koloonia. ilmatuma lahmakate austraalia karvasuljestega. sinna me sis suundusime. teele j2i cape bridgewater beach. ja see oli selline valgeima liivaga, pikima rannaga, ilusaima vaatega, v2hemate inimestega koht yldse. mulle nii meeldis. ma kohe olexki j22nd sinna istuma. vaade oli vappustav. kui aint olex soojem olnd ja olex saad ennast vette haidele n2ximisex heita. oi olex ea olnd. aga ei saand. sealt sis j2lle yle m2e s6itsime selle mystilise petrified foresti otsingule ja muidugi ylged ka. ja sis kui olime otseselt j6udnud maailma serva - selline maastik oli et tundus kyll et nyd ongi ots. seal ilus taffel yleval infoga et yljes asub 2.5 tunnise jalutusk2igu kaugusel. no me sis saatsime ned yljed sinna kus se sammune. aga see mets mis kaardil oli see oli vaatamist v22rt. kivistunud mets. 100 miljonit aastat vana. mingi geoloogilise nykkega olid need puud j22nd tol iidamal ajal mingi pinnase alla. ja sealt pinnasest olid sis soolad ladestund puu sisse ja sis oli p2ike 6hk ja vesi uhtund muu v2hem t2htsama prygi minema ja mis j2rel oli oligi kivistundud mets. k6ik ni ilusti s2ilind. tyved pysti. oksad ja lehed. seletamatu. aga panen pilte ka juurde kunagi sis on parem aim. sealt sis sain k6ige suurema elamuse. tagasi auto pool eminnes n2gime ka v2ikest vaala veest v2lja yppavat. aga ta oli ni v2ike alles et ega suurt ei n2id, ta oli suht kaugel merel. ja sis oli juba p2ev 6htal ja oli vaja 88maja leida. tagasi portlandi ja sealt v6tsin suuna hamiltoni peale. mis j22b nagu sisemaa poole. teel olles n2gin kaugustes imelikke suuri, tohutu suuri kalju tykke. terve silmapiir oli sile ja sis 2kki 2 suurt kaljut. no ma m6tlesin et 2kki on silma pete ja kiwit yles ei akand ajama. ta yldse magas 2sti palju asju maha. uniloom. hamilton oli v2ga armas v2ike linnake - ilus. v2ike. ja oli selline talvise sooja h6nguga. kuigi oli ilge kylm v2ljas oli linnas sellist sooja h6ngu, nagu olex t2naval h66gveini myydyd. ja et nagu kunagi tulex j6ulud. selline harras meeleolu. motellis end sisse seadnud l2xime aga linnapiale laiama. syya ja juua ja piljardit. ja tudile. selline oli sis teine p2ev. tore on olla ilus.

koaala, surnud k2ngu ja ruu

aga nyd ma sis kriblan veits sellest kuidas ma m88da suurt ookeaani teed s6itsin.
great ocean road. l2heb m88da kallast melbourneist adelaidi. ea mitu p2eva s6idad seda.
esmaba varaommikul kui kiwi t88lt tuli sis ta l2x ja korjas meie uhiuue autumobiili yles laenutusest - toyota yaris. selline imetilluke auto oli. h6bedane. nu ja sis me akkasime kimama m88da princess'i kiirteed ranna poole. esimene koht oli geelong mis ette j2i. see on selline melbu' satelliit linn. 70 kilta linnast eemal ja mingi 15 tuhhi inimesi k2ib igap2ev sealt melbusse t88le. muidu elab sial ainult mingi 250 tuhhi. aga linn ise oli v2he odava v2ljan2gemisega ja veits liiga t88stuslik. niet me ei akand aiga raiskama ja kimasime ilma piatamatta edesi. ikka rannapoole. ja sis 2kki oligi selline ilus meri ja p2ikesepaiste. see oli torqui. v2ikene surfi linnake. seal tehti mingi surfi film kah, blue --something. ei m2leta enam. aga kuna kylma oli umbes miinus-pluss 13 kraadi sis vette ei t6mband. niet j2tkasime aga oma v2ikeses yarises teekonda m88da ookeani serva. ilusad vaated igas suunas. v2ga raske teel pysida. eriti kui oled kuke ene poeg ja sis oled juba geneetiliselt seatud nii et vahid aga ringi ja rooli ei j6ua j2lgida. olex sis veel et sirge tee ja lai kah. aga no kussa sellega. ei ole. nigut tagasi uuzjameremaal. ikka kurv paremale, kurv vasakule, kurv paremale, kanna p88re, vasem-parem-pidur-gaas. oles k2iku ka vahetand aga ei saand ju, automaat k2igukast oli. aga see sellex. sis peale seda kui ma olin tydinenud nendest suurep2rastest ookeani ja m2gede vaadetest sis me j6udsime linna nimega lorne. selline tilluke ranna kuurort m2ekylje pial. 2sti maaliline. rand ja mets ja m2gi ja no k6ik mida yhex puhkusex vaja on. ainult et juulis - keset talve- ei olnud seal mitte kui muffigi teha. enamus 2risid olid k6ik myygis ja kogu linn tundus nagut letarghias viibivat. aga noh ex nad ise tia paremini. sis sealt lorneist me keerasime metsa sisse ja m2est yles ja l2xime jahtima erskini koske. pidada irm ilus olema. ilm oli selline suht vihmane ja m2rg. aga l2xime ikkagi. ja ea oli et l2xime. oligi ilus. aint et ilu tuli ilge vaevaga. te ei oska aimata kui palju treppe ma pidin l2bima et sinna alla orgu j6uda kusse juga oli. oi see oli vast vaev. aga no et yles tagasi pidi ka veel ronima see oli kyll juba liig mis liig. ma ytlen ausalt. ma olin suremas. jalalihased v2risesid p2rast nii et vaat ei saa pedaaligi vajutada. piale v2ikest puhkust kimasime tagasi lornei ja sealt j2lle edasi m88da maalilist rannikut ja 2hvardavaid kuristikke l22nepoole. sis oli ilge pikk maa millest ma suurt ei m2leta. 2 tundi tyhi koht. m2letan et puud olid ja paar surnud k2ngurut teel ja et ilm l2x ilusax aga midagi rohkemat ei m2leta. ja sis korraga m2letan j2lle v2ga 2sti. oi kui ilus oli. 12 apostelit. ned sellised meres turritavad kalda j22nused. 65 m k6rged ja triibulisest kivist. mida nemad kutsuvad lubjakivix aga mina liivakivix sest kogu koht oli nagu teavaskoja kalju ja ilmselt ei ole uzdraallased kunagi eesti raffuskivi n2ind ja nad ei tia t2pselt milline lubjakivi v2lja n2ev. see n2gi seal igatahes v2lja nagu liivakivi. no ja kui ma aega saan sis ma riputan paar pilti kah yles seia. sest asi oli t6esti ilus. nad sin nagu irmus uhked ka selle yle, et nagu kohalik maailma ime. tohutult v6imsad olid nad ikka. kuigi jah 12 apotelisty on aint 8 alles j22nd sest suured ookeaani lained teevad oma t88 ja niidavad apostleid p6lvist nigut kalevipoja n6iutud m66k peremeest. ja nii ongi et yx apostel kukkus merre eelmisel talvel. aga sealt mere serva pidi s6ites n2gi igasugu uvitavaid moodustisi mis vesi 6hk ja p2ike on kokku keerand sellest lubjakivist, mis n2eb v2lja nagu liivakivi oopis. ja sis peale seda maailma ime vaatamist akkas p2ike end tudule s2ttima ja meie akkasime otsima kohta kuhu kotid maha panna. ja sellex kohax me valisime warrnabool'i linnakese. mis oli v2ga ilusa rannarajooniga. tohutu park inimestele. terve ranna ala. tohutud ruutkilomeetrid. k6ik aint avalik plats - puud ja m2ngu v2ljakud ja teed ja tiigid ja j2rved ja rajad ja matkarajad ja yhes6naga - massive. mitte niet teeme ranna miljonilisi villasi t2is ja sis on inimestel 'ea'. humaansed. aga kuna oli esmaba sis linn suri suht vara v2lja ja polnd nagu midagi teha. mitte midagi muud kui s6ita autoga viinapoodi. ja siin on ju viinapood selline et s6idad autoga sisse ja sis ytled missa tahad ja sis poiss k2ib ja tood sulle ja ise ei pia autost jalga v2ljagi t6stma. kui mugav. mitte aga mulle kesse ma silmadega ostan ja pian ikka pudelit katsuda saama ennam, kui omastan. niet mina ikka yppasin autost v2lja ja akkasin valima. no ja sellega sis see reisiots ka l6ppes.