meil on ilmad juba p2ris ilusax suvisex l2ind. eelmine
n2dalavahetus oli ikka 0ma 35 kraadi 2ra ja nii palav
et magada no yldse ei saand ju. omikul 2rkad ylesse -
nii v2sind igistamisest et ilgelt tahax magada. maja
on ehitatud kah nii et magamistoad on esimesel
korrusel ja meie aken on kohe vasta suurt ja ilusat
petoon myyri ( millele on ilusad puutyved pruuni
v2rviga piale joonistatud, selline tunne on nagu
metsas elax kui aknale pilgu piale lased) ja nii ei
olegi erilist v6imalust jahedal 6htutuulel aknast
sisse puhuda. ja konditsioneer on kah aint teisel
korrusel. no ja sis lubati kolmabax juba lausa 38
kraadi. ja minul ju teisiba ja kolmaba nagu
n2dalavahetus ja t88l ei pia k2ima. ja nii oligi
plaanitud et kolmaba on meil kolmel k6igil vaba p2ev
ja et l2heme kaunist ilma nautima. otsustasime ilma
nautida turismireisil. yhep2evasel turismikal mis viis
pingviinide kolooniat vaatama philip islandil.
omikul kell 6 oli 2ratus (kell kuus ei ole just minu
lemmik 2rkamis aeg, olen tige ja vihane kuni kella
12ni ) ja sis selgus et ilmateade on puusse pand oma
arvutustega - oli vaevalt 16 kraadi ja sadas nii nagu
pangest. treppidest tuli vesi alla nagu j2gala jugast.
jube. meie aga olime teel turismireisile ja ei lasnud
sellest suurest veest h2irida. buss korjas meid kiwi
otellist piale ja tegi linnas paar tiiru ja korjas
veel 3 inimest piale - 40 kohaline puss ja korjas
linnast 6 inimest piale - milline 8koloogiline
katastroof. milline raiskamine. aga see puss vedas
meid kesk linna kus vahetasime pussi ja seal pussis
oli juba palju rohkem inimesi. see puss v6ttis suuna
melbournei kylje all asuvate kyngaste poole. dandenong
renges on neil nimex. k6rgeim koht vist oma 2
munam2ge. seal m2gedes lookleb ajalooline rongiliin -
puffing billy. sinna me teel olimegi. enne rongile
minemist tegime veel v2ikese tee peatuse - suures
eukalypti metsas. need puudolid ikka massiivsed kyll -
m6ned k6rguvad lausa 100 meetrini. ilgelt pikad ja
siffakad puud. ilus. pets oli t2is papagoisid ja muid
ilulinnukesi - nii v2hemalt pussijuht r22kis. meie
kyll rohkem ei n2ind kui yhte vaest ja r2situd, l2bi
vettind papakoid. ei suutnud lennatagi, istus keset
muru ja nokkis midagi. 6nnex oli seal teepeatuses ka
katusealune ja me ei pidand keset muru seal lahiseva
vihma k2es seda va sooja ryybet alla kulistama. selle
ryype nimi oli edevalt bush billy tea ehk p66sa pilli
tee. p66sas = paju, pill = tablett, tee = rada ehk sis
paju tableti rada. ei ole just eriti loogiline nimi.
aga selle tee juures on yx traditsioon - nimelt bush
billy tea tehaxe paja sisse - puru ja vesi pajas,
natsa keeta. ja sis kui keend kyll sis piab seltskonna
noorim poiss paja k2tte v6tma ja teed t2is pajaga
kolm tiiru l2bi 6hu vibutama. ja mitte enda ymber vaid
ikka alt yles ja nii. mitte nagu vasaraheitjad kes
ennast keerutavad. tuleb yhel kohal seista ja sis yhe
k2ega vibutad selle paja yles ja nimoodi teed kolm
tiiru pajale piale ja teed ei tohi mitte yx tilk maha
langeda. vot. niipalju sis teest. sealt suurest
metsast me kimasime l2bi saju sis selle ajaloolise
rongi piale. auruveduril on ilgelt palju vaguneid taga
ja vagunid on k6ik ilma akendetta ja istmed on
niimoodi keskel et istud n2oga v2ljapoole. v2ga lahe.
peale 25 minutilist ilinemist akkas ka see karavn
l6ppex liikuma. aga sis ma kurvi pial n2gin et
tegelikult auruvedur ei vedanudki seda ezzsheloni, nad
olid oopis diisel veduri aakind auruveduri ette ja see
vedas meid. v2ga pettunud. selle v6lts aururongiga me
s6itsime kuni esimese jaamani - menzies creek oli
nimex. ega rohkem ei olex tahtnud kah sest ilgelt
p6rutas ja kylm oli ja vihm ladises n2kku. sealt me
l2xime juba uue pussi piale mis viis meid kuhugi
tallu. v6i farmi nagu siin 8eldaxe. nimex oli sel
kohal warrook cattle farm. mina kutsusin seda lihtsalt
varrukaks. see varm nimelt ongi sis nagu endine n2idis
sofoostehnikum v6i nii. et pussidega tuuaxe lolle
linna lapsi ja jaapanlasi( ja vahest exib m6ni
eestlane kah 2ra) ja sis kalli raha eest n2idataxe
lambatallesid ja vasikaid. vasikaid saab ka s88ta
lutipudelitega. ja sis on neil seal maailma k6ige
kannatlikum lehm. ta tuleb aedikust v2lja - l2heb
seina 22rde, paneb pea s6ime ja ootab. v6i 2kki ei
ootand just. lihtsalt seisab seal. ja sis m2kleodi
tytar jagab k6igile soovijatele plast topse ja laseb
neil ljehma ljypsta. kiwi ja jade olid ikka jummala
r6ngas et nisast jua v2lja said. ja nii olid ka ned 28
jaapanlast. mina r6husin rohkem kvantiteedile - pole
ju lehmasooja piima saand oma 10 aastat ja no see ju
nagu maailma parim asi. soe lehma piim. lehma juurest
veeti meid lamba aedikusse. seal temonstreeriti meile
lamabakoerte lamba ajamis oskusi. ma pole kunagi
p2riselt n2ind kuidas koerad lambit ajavad. yx oli
punane ja teine mustavalge kutsu. nad nii kihevil kohe
kui aedikusse said aga kogu aeg perenaise juures. ja
nii kui naine rusika k6rgele peakohale t6stis olid
koerad nagu kerav2lgud minekul. lidusid lambakarja
taha mis oli umbes 500 meetrit eemal. lambad ilusti
r6ngasse ja akkasid perenaise poole ajama. ilmselt
kuskil 8 minutit v6ttis neil aega kogu see jama. see
oli nii lahe vaate pilt. ja kui naine ytleb et tuleb
lambaid paigal oida sis nad ei lase ka yhtegi lammast
liikuma. ja kui tuleb ajada sis ajavad. aga ajavad nad
alati lambaid perenaise poole.mul on sest video kah
niet kui aega saan sis riputan ylesse. sealt aedikust
liikusime edasi lambapygamist vaatama. ja seda see
naine nyd kyll eriti 2sti ei osand. lammas sai nii 2ra
t2xitud ja p8etud oli ta kah ebayhtlaselt. kui ta
tagasi aedikusse lasti sis karjast 2 lammast surid
naeruk2tte 2ra. sealt liikusime aga suure tiigi 22rde
kus olid haned ja muskus pardid ja muud pardid ja p2rl
kanad ja paabulinnud ja yldse ilge linnugripp. ja
k2ngurud olid seal kah. aga kogu see aeg sadas ilgelt
vihma niet suurt ei viitsind end leotada seal. l2xime
koffikusse koffi jooma. sealt suundusime juba uude
pussi ja see puss oli viimse pingini turiste t2is.
ilgelt kitsas oli. ja paanika kogu aeg et kas mahub ja
kes kus istub ja kellega ja yldse. sealt sis s6itsime
philip'i saarele. seal kesk saart on kuaala farm. v6i
looma park. seal me jaluatsime meeldivas vihmas ja
vaatasime puude otsas magavaid kuaalasi, nad olid nii
pilves eukalypti 6list et neil polnd aimugi mis nende
ymber toimus. suht igav koht.
sealt me suundusime juba philipi saare pealinna -
linnakesse nimega cowes. pidada olema mingi ilge
kuurort aga selle vihmaga ei saand nagu suurt sittagi
aru. istusime tunnikese pubis ja m2ngisime piljardit
ja j6ime 6lut. sealt suundusime aga juba ookeani
poole. the nobbies oli kohax ja see oli nagu see koht
kus saar 2ra l6ppes. seal olid m6ned kaljud meres kus
olla kotikuid v6i hylgeid irm palju aga mu silm es
seletand essugi selle tuule ja vihma k2es. aga ilusad
lained olid merel. suured ja v6imsad ja kui kivi vasta
l6id sis oli nii et teist korda ei olnd enam vaja
lyya. seal oli ja ilge merelinnukeste koloonia.
kajakad nimelt. igal pool. terve maa ja 6hk oli neid
t2is. aga syya seal neil vist eriti ei ole sest nii
palju surnud linnu korjuseid oli et jube kohe,. aga
2kki oli oopis linnugripp v6i nii.
ja sis viimasex peatusex oli meil pingviinide paraaad.
sis selline rahateenimise v6imalus looduse pealt.
seletavd seal et no vot on alles iidne ja ainulaadne
rituaal ja puha et igal 6htul ronivad miljonid
pisilinnukesed lainetest v2lja kut tsaar tsaltaani
v2gimehed ja tsernomoor k6ige ees. aga ma m6tli kohe
et asi veits teistsugune - linnukesed tulevad raskelt
p2evat88lt koju lastele syya tooma ja sis seisab mingi
300 inimest mere ja kodu vahel ja vahivad. ilged
perverdid. kogu see raffamass irmutab linnukesi nii
et nad suurt ei julgegi v2lja tulla. hea kymme
minutit loksuvad seal vahutavas vees ennem kut syame
rindu v6tavad ja jalad maha panevad ja sis kuis
v2ikesed torpeedod m88da liiva rohu poole. seisame me
seal grupi jaapani 2rimeeste keskel. neil k6ik soojad
tekid ymber kui mina seal oma dressika v2el l6disesin.
ja nii kui yx v2ike pingviin jala rannale pistis
akkasid mehed uilgama. k6nelesid seal midagi oma
jaapani keeles ja ainuke asi millest mina aru sain oli
shusi, shusi. nad tulid siia austraaliasse pingviini
jahile et sis v2rskest pingviinist delikutessi teha.
jube r2ige ju. aga nemad armastavad kohe k6ike toorelt
merest syya. tava selline. siin kohal mainin ka 2ra et
jaapanist startisid just antarktika poole teele
vaalajahi laevastik ja neil on plaanis sel aastal
tappa 500 vaala. aga no ega neid sis ei saa ju
syydistada - nad teevad seda ainult uuringute jaox.
research. uuringud on v2ga t2htsad ja neil endal on
kah kahju et selle k2igus 500 vaala v2hemax j22b aga
uuring on uuring. see sellex. pingviine aga uhtus
randa aina enam. eelmisel 6htul oli loetud 505
pingviini. ja v2lja tulevad nadsis kui p2ike loojub ja
pime on. rananst vanguvad nad edasi duunide vahele kus
neil uruaugud ootavad. k6ik duunid olid pingviini
laulu t2is - mis rohkem kyll r88kimisena k6lab. nad on
v2ga l2rmakad linnud. aga nii armasad kui nad ringi
liiguvad vankudes. m6ni vaene pingu jalutab oma 1,5
kilomeetrit ennem kui pesaauguni j6uab. selle ajapiale
on aeg akata tagasi merepoole liikuma juba. vaesed
linnukesed. aga pildi tegemine ja filmimine oli seal
keelatud rangelt kohe. see pidavat olema pingviinidele
tervist kahjustav. seep2rast myydi suveniiri poes
pingviini pilte 17 krooni tykk. tavaline foto, 1.70
dollarit. aga see olla 8koloogiline ja keskonnakaitse
s6bralik foto nagu seal yteldi. ma arvan mehed et see
on me tulevik. ea 2ri idee. aga noh, mis ma nyd enam
sellest. peale seda pingviinide paraadi oli 2.5 tundi
pussis tagasi melbsi. pool magades pool 2rkvel. vihma
aina sadas. aga p6ud on s22nne et jube kohe. s6itsime
tuuri k2igus ka m88da yhest melbsi veeoidlast kust
meie joogivesi tuleb - seal oli aint 1/3 vett
tavalisest tasemest. v2ga tyhi paistis. dussi all
loeme sajani ja sis peab olema puhas.
muidu oleme aga k6ik ilges j6ulu ootamis 6hinas. okse.
randa tahax juba minna haisid s88tma. kaua v6ib.
No comments:
Post a Comment