TUND HILJEM TULEVIKUST

kuke dora kysis mu k2est et mix kyll ned uusjameremaalased sis kytta ei oska? ja kohe ni 2ketse ei osandki vastata - mingit silmaga seletatavat p6hjust pole m2rgand. aga sis akkasin m6tlema ja uurisin ja puurisin. lugu selline et 1000 aastat tagasi kui maoorid sealt hawai poolt siia purjetasid ja millegi p2rast ilusal palmi saarel pidama ei j22nd, j6udsid nad maailma servale - millele panid nimex aotearoa, mille ollandlane tasman omakorda new zealandiks nimetas ja mida eestlased selle t6lkena uusjameremaana teavad. kui ned maoorid sis oma kanuud, ehk waka'd vaikse ookeani m2ssavast veest kaldale olid tirind saabus karm t6de et irm kylm ja puid ei ole - paneme paadile tule otsa nagu vanad iidlased jaanitule ajal. transpordist ilma, siia nad j2idki, oma lolluse p2rast vihased, oli neil tavaks k6ik kylalised 2ra syya.
tegelikult kui nyd aus olla sis nad k6iki kylalisi ei s88nud ka, ainult m6ned.
eino tegelikult v6is see asi just nii p2pselt juhtudagi aga seda meie ei tia ja see eit kes teadis suri eile 2ra.
aga seda ma pean kyll ytlema et tegelikult neil puid sin on kyll. hetkel on enamus metsi inimese istutatud, sest kohalikud puud kasvavad irm aeglaselt ja on rohkem suure p66sa moodi. p6hja saarel on ka p2ris suurt metsa. kus kasvavad kauri puud. nad on yhed maailma vanimad puud, natuke nagu kuusk aga nagu ei ole kah, okkan on rohkem v2ikese lehe moodi. aga vaiku tilgub kyll kui oksa katki teed. sugulused on ned kaurid araukaariatega, mis kasvavad tsiilimaal. ja kasvult on nad metsikult pikad. 70 meetrit vabalt, no v6ibolla nii palju ei ole aga mingi 40 meetrit on kindlasti. kui alt orust vaatad sis tunduvad ilgelt pikad.
sis kui inglise mehed siia saabusid sis nad suure urraaga tegid lageraiet ja nyd on j2rgi j22nd vaid paar kohta aucklandist p6hja pool kus looduslik kauri mets kasvab. ja ned metsad on nii kaitse all et seal ei tohi puu taga kusel ka k2ia.
aga nyd palun hakake k6ik ymisema henri laksi laulu: tule kui loode tuul. tule minuga mu kevad suur, tule kui tulija 2ra mu teelt..... ja ni edasi ja ni edasi.
aga loode tuulega on sin maal kyll k6ik h2sti. eelmine kolmaba akkas loodest tuult puhuma, algul ikka natikene aga sis ikke rohkem ja rohkem ja sis l6ppeks oli kohe p2ris tormi tuule moodi. aga k6rgr6hkonnaga saabuvad loode tuuled toovad kauni selge sinise taiva ja ebanromaalselt k6rge temperatuuri. ni oligi et v2ljas oli 22 kraadi sooja ja p2ike siras silmad kissi aga tuul viis mytsi ja kiwi trussikud pesun88rilt - k6ik naabri aeda. seda vaikse ookeani kohal kogunend sooja 6hku vastu austraalia mannert l6una poole surund tsyklon aga ei suvatsend meil kaua seda ilu nautida lasta - j2rgmine omik oli kylm ja kole ja antarktika 6hk pani hambad k6lisema kut j22purikad lauda r22stas.
sain teada et uusjameremaa parlamendis on vikerkaare tuba. arvasin et jutt nagu nali aga sis googeldasin ja tuli v2lja et neil ongi wellingtoni parlamendi oones tuba mis t2is vikerkaare v2rve ja gay ja lesbi teemalisi postereid ja taustax k6lab elton john ja george michel. selle toaga austatakse ja tunnustatakse k6iki uusjameremaa sexuaaljav2hemusi. et kui on osa yhiskonnast sis ka v22rivad tuba ja riigitasemelist tunnistamist. kuigi v2ga liberaalne, uusjameremaa yllatas mind sellise saavutusega. samas on neil ka toad teistele yhiskonna v2hemustele - maooridel on tuba ja iinlastel on tuba ja samoalastel on tuba ja kellelgi oli veel mingi tuba aga seda enam ei m2leta ju sis ei olnd ni kirevate vikerv2rvidega tuba.
meil keerati kellad pyhaba suveajale. sel aastal kuuaega varem kui eelmine aasta - et rohkem energiat s22sta. t2nu sellele kaotasin uneajast terve tunni aga 6htul on nii hea p2ikesevalguses aias istuda - kui ilm lubab. t2nu sellele ilusale valgele tunnile peale t88d n2gin ma ka yht imelist, kaunist linnukest eile. kohe meie ilusa suure akna taga muru pial oli tutt-vutt. ma t2pselt ei tia mis lind ta oli aga otsa vaadaes oli ta t2pselt nagu tutt-vutt. nagu vutt aga tutiga. aga see tutt ei olnd mitte kuklas v6i pea peal, vaid opis tuli keset pialage v2lja ja sis rippus otse noka kohal. selline ripptutt-vutt.

TALVEUNEST VIRGUMINE JA K6VADE KUULUTAJAD

TERE ARMAS LUGEJA,
olen sis vaikselt sellest koledast talveunest 2rkamas. talv on kestnud kaua-kaua, sellest momendist alates kui uusjameremaale lennuk kukkus, muga pardal. saabusin ju yxi ja olin positiivselt meelestatud et naudin poissmehe elu ja saan hea t88 ja ilusa elukoha. tahtsin head aga l2x nagu alati....
t88d tegin ma 3 kuud, poole kohaga, lillepoes. aga see oli kole koht ja yle kolme kuu ma yhes kohas t88d teha nagunii ei tohi - selline on viisa n6ue. niet kui lille poest minema lidusin sis oli paras aeg soojale maale puhkusele minemisex. kylm talv ja kole elukoht olid toonud pakitava masenduse ja irmsa koduigatsuse.
elukohax oli mul garaaz. v6i noh garaazi k6rval olev tuba. aga nii kylmas kohas ei ole mina veel eland. mina isiklikult arvan et isegi eskimod oskavad lumest iglusid teha parema isolatsiooniga. see sara lasi no nimodi v2lis temperatuuri sisse et ei j6udnud riietudes sammu pidada - ikka akkas ennem kylm kui j6udsid piisavalt vammuseid ja kihte selga ajada.
k6ik aina imestasivad et mix mul ikka kylm on sest eestis on ju palju kylmem. aga seda nad ei tia et eestlased tegelt oskavad kytta kah. et kui ikka v2ljas on kylm sis toas on sedav6rra soojem - aga siin - ela nagu kuuris. igalpool kuhu kylla l2hed on majad hallitust ja vammi t2is. ja inimesed kygelevad aga kytta ei oska.
et sis oma t88tuid, kylmast hangund konte v2hekenegi kosutada otsustasin lennata tagasi ozdraalia maale - kylla airile ja erwinile kes just paarituma akkasid. ja sis veel muidugi petsikese suur ja ymmargune kolm -null. niet p6hjustest puudu ei tulnud.
terve see kaks n2dalat seal s6prade keskel m88dus kui viiv. kui helk. kui iil. lyhidalt - oli no nii yyrike aga aktiivne pyhkus. ja kui palju toredaid m2lestusi.
kuna kohtasin vanu ja uusi tuttavaid kes k6ik eestlased, laual oli vana tallinn ja kalevi sokulaad - sis kuidagi kadus ka see koduigatsus koos kangusega kontidest. sai nii palju eesti keelt r22gitud et inglise keel l2x puha meelest v2lja. mitmel korral j2id emakeelex ingliskeelt k6nelevad kodakondsed tumma n2oga otsa vahtima kui ma neile midagi nii iseenesest m6istetavat selgitasin - vaid omalegi arusaamata et tylitasin neid eesti keeles.
aga palmi all lendabki aeg arusaamatult kiirelt.
puhkusel olles sain ka yllatava emaili aianduskeskusest kuhu olin oma CV saatnud - nad teavitasid et ootavad mind tagasi uusjameremaale et nende kollektiiviga yhinduda. pakkusid t88d. t2iskohaga ja puha.
ja sis kiwi teavitas veel et oli leidnud uue elukoha meile - armupesa vana inglise lossi n2ol. tegelt garaazist tulles on isegi 2 toaline korter lossi m66tmetega....
niet uus elu ootas mind tagasi uusjameremaale. kui ehutav.
3 kuud ei juhtund suurt sittagi ja nyd kohe sellise v2ikese ajaga nii palju muutusi. millline r66m.
nyydsex olen t88d raband selles uues, terra viva nimelises, aianuskeskuses juba kolm n2dalat. ja t88lust ei ole veel otsa l6ppend. oh kuidas mulle meeldib see t88 - vabas 6hus, fyysiline tegevus ja kaks p2eva ei ole kunagi sarnased. alati on midagi uut ja uvitavat teha, t88le v6eti mind kui myygi assistenti aga teinud olen ma k6ike - ladund ahjupuid, istutand ploome ja roose, rohind kameeliaid, pesnud aia purskkaeve( mis kyll tegelt pole yldse kaevud vaid rohkem nagu aia-pursk-vannid). ja samal ajal pian ma teenendama inimesi. ja inimestel siin on kysimused. valdavalt aia teemalised aga kyllaltki paljud kysivad et kust ma p2rit olen. ja sis ma pian neile selgitama k6ike - alustades 1918 aastast, peatudes 1940'dal, sujuvalt 1991'sse ja sis juba geograafia - et on maa nimega russia ja ruotsi ja suomi ja seal vahel v2ike eesti nagu kirbusitt kaardi pial. ja nii mu p2evad m88duvad seal aianduskeskuses. kollektiiv on kah v2ga toetav ja abivalmis. lust kohe olla.
kodune elu uues inglise stiilis suurmajas on ka tore. meil on oma toast v2ikene tagaux aeda kus on sidruni puu ja palju ilusaid p66said. ka on meil k88k. ja k88gist olen ma puudust tundnud k6ik see aeg seal garaazis. nyd on meil ilus suur k88k. kus ma olen igal 6htul piale t88d rygand roogi ja h6rgutisi kokata. r8st siga, kotlettid ja vaarika kook pea-aegu-kohu-piima-sarnase-toorjuustu-riccottaga on vaid m6ned mu viimased yllitised.
majas elab veel poiss-tydruk. noored on ylikoolis ja armastavad teine teist v2ga. s88vad hot-dog'e ja viina ei joo. sis elab meil veel mees - kirjanik. kes kirjutab raamatut elust peale surma???? tema joob viina kyll ja magab meestega ka. ja ise on ta l6una aafrika vabariigist.
majaomanikud on meil iirimaalt - no ikka t2is iirlased. teevad k6ike tagurpidi aga ise on kanged arvama, et teevad 6ieti.
uusjameremaal akkab kevad esimesel septembril. sel aastal olla kevad iline. esimesed ilusad ilmad saabusid alles see n2dal. eila oli ikka t2iesti ilus ilm - p2ikest sadas taevast alla nagu omset ei olex ja l6putu sinine ilmakatus oli nii ere. t2na oli sama lugu ja ni ea oli t88d rabada.
eile k2isime ka v2ikesel road-tripil - s6itsime tund ja pool linnast p6hjapoole - hanmer springs'i. see selline v2ike kuurort kyla mis surutud suure m2e v2ikesele jalamile j6e kaldale. ilus. kuused siin ja kuused seal. metsa ni et kohises kohe. kyla ise on kuulus oma kuumavee allikate poolest. t2iesti keedu vesi tuleb maa seest ja on t2is ilgelt mineraale ja v2rke mis olla tervisele nagu imerohi v6i nii. ma suurt kyll aru ei saand et imend olex. aises irmsasti m2damuna j2rele ja kogu mu h6bedane ehtekogu oksydeerus 2ratundmatuseni. nyd on s6rmused mustad - nagu olex plekist keeratud,
aga tore oli kyll lebotada keevas vees p2ikese paistel ja nautida vaadet lumistele m2gedele.
ma arvan et olen nyd unest 2rkand ja on aeg elama akata. isegi l6okesed l66ritavad niet kevad ongi k2es.