MAIESTEETLIK JA KARM

j6ulud algasid uusjameremaal juba oktoobri keskpaiku. minu t88 juures algas j6ulukuuse ja n2nni myyk n2dal ennem minu synnip2eva. mis on ikka liiga vara. p2evad l2xivad aina pikemax ja soojemax ja samal ajal kuuse ehteid ja kunst kuuski lahti pakkides 'white christmas'it' kuulata oli ikka imelik. aga meie pood ei olnud yldse esimeste seas - suuremad kaubandus keskused olid pika sammuga ees. pikaldane j6ulu silmailu tegi kogu meeleolu pyhade suhtes immuunsex. tunne puudub.
peale j6ulu kaunistuste yles riputamist t88 juures l2xime me kiwiga 3 p2evax l22nerannikule loodust nautlema. peab ytlema et l22ne rannik on yx uusjameremaa k6ige ilusam kylg. juba s6it idast l22nde l2bi alpide oli yx meeldivamaid s6ite yldse. m2ed kahel pool on maiesteetlikud ja karmid. lund oli sel ajal veel m2gedes kyllalt. kesk alpe on murde koht - arthur's pass (arturi kuru), peale seda alpi kyla akkab tee karmide kurvidega allam2ge mere poole siuglema. m2en6lvi katavad aga oopis teistmoodi metsad - vihmametsad. uusjameremaa l22nerannikul sajab pidevalt ja rohkelt. aastal 1987 sadas
18 000 mm vett. see on kyll rekord sadu aga siiski - 18 meetrit vihma taevast on ikka liig mis liig ma arvan. vihmavari v6ib nii moodi ju ribadex kuluda.
t2nu minu isiklikule saadikule paavsti juures oli ka ilmataat me vastu v2ga kena ja meie reisi ajal ei sadand piiskagi. sinisest sinisem taevas ja p2ikest kallas nii nagu omset ei olexki. eepiline.
l22nekaldal saavad ookean ja alpid v2ga akiliselt kokku ja palju ruumi ei ole et inimasustusi asutada, seega olid m2ed kogu aeg auto aknast n2htaval ja mina keeldusin rooli istumast et nautida seda kaunist ja maiesteetlikku ja karmi loodust.
2ra k2isime punakaikis pannkoogi kivide juures ja hokitikas greenstone'i (jade, roheline kiva) vabrikute vahel. ja 2ra k2isime ka uusjameremaailma k6ige kuulsamatel liustikel - frantz joseph'i ja fox'i liustikul. nad m6lemad algavad samast kohast - uusjameremaailma k6ige k6rgemast tipust - aoraki l22nekyljelt. ylemaailmne kriitiline kiire kliimaylekuumenemine on aga suurtest liustikest j2rgi j2tnud vaid unniku halli kivirisuga kaetud kylmund vett. mis siiski v2ga maiesteetlikud ja karmid v2lja n2gid.
korralike turistidena k6ikidele keelu ja ohu m2rkidele k2ega lyyes ronisime me liustikule ikka v2ga lahedale. sest no kaugelt tuldud ju ja vaja ikka n2puga katsuda - muidu ei usu - 2kki petavad. no sis seisime seal liustiku ees, j22 alt kobrutas valget j22kylma vett mis aga kiirelt maiesteetliku ja karmi ookeani poole vulises. j22 ise tilkus siit ja sealt. ma eriti l2hedale ei tahtnd minna - seal oli suur koopa taoline moodustis ja ma j22d ei usalda. kiwit ja paari saksa tydrukut see mure ei vaevand ja ned ronisid kohe koopa suhu. vahivad seal sis silmad suured kui korraga ma vaatan et no nyd on persses - unnik kiva akkas m66da liustiku serva alla veerema. m6ned kivid olid kohe savisaare suurused, m6ned olid v2iksemad ka - sellised vastsyndinud inimese suurused. ja nii ma sis vaatasin kuidas kivid enam v2hem t2pselt kukkusid kiwi ja saksa tibide vahele. nii t2pselt et keegi pihta ei saand - isegi mitte savisaare suuruste kividega. turistid lidusid sis m88da ymaraid munakive
niet kannad v2lkusivad. millised kaunid m2lestused. sedamoodi sis olex kiwi piaaegu surma saand savisaare suuruse kiviga kesk maiesteetlikku ja karmi j22d.
reisult eluga tagasi - t2histasin ma oma igavest noorust, 30da synnip2evaga. suurt joomist ei toimund - iga juba selline et ei jaksa ju ommikuni yleval passida. l2xin juba neljast voodisse.
novembri algusest akkas inge kriipima mure oma tuleviku ja viisa situatsiooni p2rast. nimelt working holiday viisa lubab mul t88tada ainult 3 kuud yhel ja samal kohal ja see 3 kuud lendab v2ga kiiresti. nii oligi et 25 nov oli mu viimane ametlik t88p2ev aianduskeskuses.
olen kokku korjand pabereid ja dokumente ja kodumaised sugulasi tyytand oma muredega mille tulemusena sain k6ik vajalikud paberid korraliku t88viisa jaox kokku 20 novembril. sis sain immigratsioonilt vastuse et see taotlus v6tab aega oma 70 p2eva. masendus. ei olnd mingit tahtmist uut t88d otsima akata ja kahju oli lahedast kohast minema jalutada. ylemus mul lahe sell - kriblas kokku kirja kus valetas ja vassis niet suu suitses aga seletas et kyll on ikka kiire ja kuidas nad mind ikka nii v2ga vajavad ja ei anna ikka yldse oodat. saatis selle immigratsioonile ja 14 p2eva p2rast sain oma passi k2tte koos ametliku t88 viisaga mis kehtib 2010 juunini. suurest r66must et sain oma maiesteetliku ja karmi t88kaha tagasi - v6tsin m6ne vaba p2eva et veel nautida seda lebo elu mida ma juba 2 n2dalat olin elanud. ka sellex et veeta aega airi, erwini ja eneken'iga kes brisbane'ist yle mere maiesteetlikku ja karmi l6unasaart olid kaema tulnd. meeletult tore oli vanu
s6pru ja uut beebi-eesti-filipiini-austraalia-kodanikku n2ha. ewvin ja airi t6id ka kalevi sokulaadi ja lemmik ausdraalia 6lut, mis tegi meele veel r66msamax. kuna ma aga ootasin oma uut viisat ja sisse tulekud olid nullis sis ma nendega ymber saare reisima ei l2ind - mis aga oli suur suur viga, sest sain ju kohe t88le tagasi. j2i nautimatta hea aeg. moraal - kui raha ei ole ja tulevikk on tume sis mine alati s6pradega matkama. aga noh - poole aasta p2rast oleme me j2lle k6ik koos niet palju pole j22nd oodata.
sel laubal t6ime kiwiga ka kuuse tuppa. kuusk on kyll jumalst m2nd mis m2nd aga no v2hemalt on elus mitte plastikust ja r6ve. poest saime ka kuldseid mune ja karda niet kuusk n2eb v6rratu v2lja. kui ehtisime kuuske ja m2nni l6hn t2itis tuba, arvutist kostis vaid populaarsemaid - maiesteetlikke ja karme j6ululugusi, sis korrax oli isegi tunne et nagu ongi j6ul. aga sis oli nii palav korraga et pidi j2rgmise kylma 6lle pihku v6tma. hetkel kyll on ilus ilm meid maha j2tnud ja v2ljas meenutab olukord rohkem viletsat jaanitule aega - hall, m2rg, kylm ja ilgelt tahax szhasczhl6kki kypsetada maiesteetlikul ja karmil kaminatulel mitte aga v2ljas l6kkel.
hetkel olen sis tagasi t88l oma armsas aianduskeskuses ja pakin oolega kingitusi ja myyn piparmyndi taimi ja roosi istikuid. ja muud sellist.
j6ulu laup2eva ned matsid siin ei t2hista niet et selle veedan t88l aga sis on 3 vaba p2eva et piparkooke, seapekki ja rosoljet kypsetada......
maiesteetlikku ja karmi j6ulu teile

K88GIVILJELUS

uus ja meremaalased on koriluse juurde tagasi p88rdunud. ja mitte v2he.
aed ja kodu poes kus ma 7 kilo rasva olen maha nyhkind rassides puude ja mulla kottidega ja kus kohalikud k6rg aadlikud- loe kasutud koduperenaised kel raha rohkem kui kulutada j6uavad- mind yhest aianduskeskuse otsast teise jooksutavad, on saabunud suur kevad.
ja kevadel on ikka vaja k2si mulda panna - see juba vana komme mis inemistel on. ei suuda seda ei kapitalism ega kommunism ega konstitutsiooniline monarhhia v2lja juurida.
nii sis ongi lood meil siin et raffas ostab massiliselt kokku salati, tomati, kurgi, kapsa, baklazaani, pattissoni, punapeedi ja maisi taimi. eriliselt h2sti myyb veel igasugune maitsetaimedega seonduv - alates artishokist l6pedades palderjaniga.
aiad on linnas kyll suht v2ikesed - arvan et keskmine krunt on kuskil 1/4 hektarit, v6i oli see aakrit. kes seda enam tiab aga igatahes on nad suht v2ikesed siin. eriti need uuemad elamud oma kruntidega. aga see vast sama igas ilma otsas ja mitte ainult nz'il.
mis sama h2sti v6i veidi pareminigi myyb on lille taimed. igasugu inimesed - alates koolilastest l6petades m6ne poolsurnud vanamemmega ajavd taga lilli mis kasvaxid igas mullas, ni p2ikse k2es kui p2ris varjus, 6itsex vara kevadest hilis sygiseni ja ei vajak kastmist ega hoolt. ja kui ma neile naljaga poolex kunstlilli pakun sis nad vaatavad mind alvustava pilguga.
yleeile sai mul aga 3 kuud ses imelises kohas t2is ja viisa ei luba mul enam seal t88l k2ia. niet teist p2eva istun kodus ja joon nagu loom. mix? sest saan. eelmine n2dal sai ka sisse antud t88viisa et saaksin aianduskeskuses edsi t88tada aga kuni seda viisat v2lja antud ei ole - t88le ma minna ei tohigi. iseenesest on see kole sest niisama kodus passida terve p2ev on jube igav.
samas j2lle naudin v2ikest puhkust ja imetlen oma tomati taime mis uxe k6rval potis kasvab ja leidsin isegi aega et tuba koristada. seda pole teind juba ammu. sellex oli mul kiwi. aga nyd on kiwi wellingtonis ema maja v2rvimas ja ma puha yxi.
poissmehe p6li, juhhei.....

ROHKEM VEINI, BEC, SEB JA KUIDAS ME K6IK SURMA OLEXIME SAANUD

KOLMEST LIITRIST VEINIST PEA UIMANE - RONISIN VOODIST V2LJA REEDEL KELL POOL KOLM PEALE L6UNAL. NII KAUA POLE LESIDA SAAND SEST AJAST KUI VIIMATI AIGENA VOODIS LEBASIN. HEA OLI NAUTIDA SEDA J6UDE ELU. KUI MA SIS PARAJASTI OMMIKU S88GIX VANILJE J22TIST LIITRISEST ANUMAST LIMPSISIN JA PEALE L6UNAST P2IKEST TAGA AIAS NAUTISIN TULI NURGA TAGANT NEIU KELLE TUTTAV N2GU OLI LAHUS OLDUD AASTATEGA AKAND 2RA UNUNEMA. V6I OLI SEE VEINIST SPONSOREERITUD AJULYNK KUI MA PIDIN KAKS KORDA VAATAMA ET BEC'I 2RA TUNDA. BEC - AUSTRAALIAST P2RINEV MAAILMA R2NDUR KEDA TUNNEN T2NU PILLELE KES TA EGIPTUSEST IIRIMAALE KAASA T6I JA NAD M6LEMAD PETSI JA MINUGA KOKKU ELAMA ASUSID. SEAL SAIN KA TUTTAVAX BEC'I MEHISEMA POOLE - SEB'IGA. SEB - KONNAKOIVA S88JATE MAA MEHE HAKATIS KES IRMSALT VEE ALLA TIKUB JA SUUREMA OSA AJAST SAADAB M88DA INDIA OOKEANI KORALLI RIFFIDEL, MALDIIVI SAARERIIGIS. M6LEMAD ON HULLUD REISIJAD JA SUUREMA OSA MAAILMAST JUBA VALLUTAND - ERANDIX UUSJAMEREMAA. AGA MITTE ENAM. SAABUSID NAD SIIA POOLE TASMAANIA MERD JUBA PAAR N2DALAT TAGASI JA KARAVANIGA M88DA K22NULISI TEID KIMADES J6UDSID NAD L6PEX KA MEIE JUURDE.
22RMISELT LAHE OLI NEID M6LEMAID N2HA JA VANU AEGU MEENUTADA. MIS MUL AGA V2GA RASKE OLI SEST M2LU ON SITA V6ITU. OLEX HEA OLNUD KUI PETS OLEX KA SELTSKONNAGA YHINEND SEST TEMA M2LETAB K6IKE. AGA NII SE AEG LENDAS - VEINI KLAASI TAGA MEMUAARIDE KESKEL.
LAUBA OMIKUL TEGIME VARAKULT SILMAD LAHTI ET V6TTA P2IKESELISEST KEVADP2EVAST K6IK MIS V6TTA ANNAB. SUUNDUSIME LYTTLETONI LINNAKESSE MIS KOHE CHCH KYLJE ALL, TEISELPOOL SADAMA M2GESID. KUULSIN ET SEAL IGAL LAUBA OMMIKUL KOHALIK TALUTURG (FARMERS MARKET) KUS OLLA PALJU HEAD JA PAREMAT - K6IK ORGAANILINE JA KOHALIK. TURGUDEL ON KOMBEX ET IGA KAUPMEES PANEB OMA PRODUKTI DEGUSTEERIMISELE JA NII ONGI ET PEALE V2IKEST JALUTUSK2IKU ON K6HT HEAD-PAREMAT T2IS JA RAHA EI KULU YLDSEGI.
LYTTLETONIST M88DA K22RULISI JA KITSAID TEID PIDI S6ITSIME AKAROA POOLE. AKAROA - YX ESIMESI ASUSTUSI SIIN MAAL. 19 SAJANDIL KUI EUROOPAS KUULDI ET TERVE SUUR ROHELINE SAAR ON SAADAVAL SIS PRANTSLASED JA INGLASED AKKASIVAD V6IDU SIIAPOOLE PURJETAMA ET SIS OMA LIPP PYSTI PANNA JA MAA ENDA OMAX KUULUTADA. JUHTUS AGA NII ET PRANTSLASTE NAVIGATSIOON VEDAS ALT JA JUHATAS NAD V2IKESESSE LAHTE MIDA NAD EKSLIKULT LYTTLETONI LAHEX PIDASID. SIS AGA TULI M66N JA LAEVUKE J2I LAHTE KINNI. SAMAL AJAL INGLASED AGA PANID PURJEDE LEFFIDES PRANTSLASTEST M88DA JA J6UDSID LYTTLETONI. SELLEGA ALGAS INGLASTE YLEMV6IM JA PRANTSLASTELE J2I V2IKE AKAROA LAHT. ELAVAD NAD SEL T2NAP2EVANI. K6IK T2NAVAD JA KOHAD ON SEAL PRANTSUSE KEELES JA K6RVUTI UUSJAMEREMAA LIPUGA LEFFIB PRANTSUSE TRIKOLOOR.
PEALE TUNNIST S6ITU M88DA MAALILIST M2GITEED J6UDSIME ME AKAROA LAHENI. ILM OLI T2IESTI EBANORMAALSELT ILUS JA SOE. JA VAATED M2E OTSAST ALLA LAHELE OLID IMELISED. M2EST ALLA S6ITES M2RKASIME KA TEE SERVAS POSTIDEL OLEVAID SINI-PUNA-VALGEID LINDIKESI. M6TLESIME ET KOHALIKUD PRANTSLASED ON ERITI PATRIOOTLIKUX AKAND.
VEIDI ILJEM KUI LINNAKESSE SISSE KEERASIME SAIME ARU ET TEGU ON MILLEGI PALJU SUUREMAGA KUI PATRIOTISM.
KESET LINNA V2LJAKUT OLI YLES SEATUD UUSMEREMAAILMA-SUURIM TELK, TERVE PLATS T2IS TSIRKUSE ARTISTE JA PUTKASID MIS MYYVAD EAD JA PAREMAT JA K6IK PUHA PRANTSUSE P2RITOLU. OLIME SATTUNUD KESET IGA AASTAST PRANTSUSE FESTIVALI. SEB OLI SELLEST T2IESTI VAIMUSTATUD JA MEIE KOLMEKESI EI SAAND M6HKUGI ARU SEST K6IK OLI PRANTSUSE KEELES. MINA AINT POBISESIN ET SIVUPLEE JA MERSII.
AKAROA LAHES OLI KA SUUR S6JALAEV ANKRUSSE HEITNUD. SELLEGA SAABUS PRANTSUSE SUURSAADIK OKEAANIAS, KES RESIDEEERUB NOUMEAS, UUS KALEDOONIAS, MIS MAALIMA KAARDIL ON NAGU KIVIGA VISATA SIIT. TEGELT AGA OMA HEA 3 TUNDI LENDU.
KUI PUNU HEAD JA PAREMAT T2IS PARGITUD JA K6IK VAATAMIS V22RSUSED 2RA UUDISTATUD, ASUSIME TAGASITEELE. KUI LAHE SERVALT M2EPOOLE KEERASIME JA YLESM2GE S6ITMA AKKASIME SIS KURVI TAGANT LENDAS V2LJA AUTO. TULII NII KIIRESTI ET VASAK RATAS L2X TEESERVALE JA AUTO KAOTAS JUHITAVUSE. SEL AJAL KUI SEE AUTO MEIST M88DUS OLI TA 6HUS JA LENDAS KOHE MEIE AUTO PAGASNIKU TAGANT YLE TEE, VASTA TEE PERVE. JA J2I KUUSKEDESSE KINNI. MEIE SIS SUUREST EHMATUSEST PIDASIME KINNI JA L2XIME APPI. MEES KARGAS AUTOST V2LJA JA V2ITIS ET K6IK ON KORRAS JA ABI POLE VAJA. MIDA KIWI JUST EI USKUND JA YRITAS TALLE SELETADA ET RAHUNEGU MAHA JA NII EDASI..... MEES AGA OLI MEELESTATUD ET VAJA KOHE EDASI S6ITA. AITASIME TA AUTO SIS KRAAVIST V2LJA JA IME IME - AUTOL POLND SUUR VIGA MIDAGI. LENDAS NAGU LINNUKE YLE TEE AGA PURU POLND MIDAGI. KOLISES VEIDI AINULT. AGA SIS ME ELISTASIME POLITSEISSE JA MEES SAI ARU ET TULEB ONU MIILITS. SELLE PEALE MEES JOOKSIS METSA. OLI PAAR MINUTIT METSAS JA SIS TULI V2LJA. ISTUS AUTOSSE. MEIE K6IK SEISAME JA ADRENALLIN JOOKSEB VERES. EHAMTAND NATIKE IKKAGI. SIS ISTUME AUTOSSE JA KIWI R22GIB IKKA VEEL POLITSEIGA, KUI SEE MEES AKKAB K2SI TASKUS MEIE POOLE TULEMA. BEC OLI JUMALA KINDEL ET MIX TAL K2SI TASKUS ON - EX IKKA SELLE P2RAST ET TAL ON REVOLVER JA ET TA TULEB MEID MAHA LASKMA SEST ME KUTSUSIME POLITSEI. YHES6NAGA M6TE JOOKSIS SEL MOMENDIL VALGUS KIIRUSEL JA V2GA VEIDRAID TEID PIDI. AGA KIWI ANDIS LAPATSIT JA KIMAS MINEMA. PARKISIME AUTO M6NE KURVI M88DUDES JA OMA YLLATUSEX - SEE MEES OLI AUTO YMBER KEERAND JA TULI MEID TAGA AJAMA. SIS TA N2GI MEID TEE SERVAS JA KEERAS AUTO J2LLE YMBER. TULI TAGASI ME POOLE. SELLE PEALE OLID N2RVID JUBA NII PINGUL ET KIWI YTLES POLITSEILE ET TULGE NYD KOHE V6I 2RGE TULGE YLDSE. ANDSIME PASTALT JA KIMASIME YLES M2GE. SEB JA BEC OLID TAGA AKNAL VALVES JA PIDASID VAHTI. MINA SELETSIN POLITSEILE YXIKASJU JA KIWI KONTSENTREERUS S6ITMISELE. AGA MEES MEID ROHKEM J2LITAMA EI AKAND JA V2RISEV SYDA SAI KINDLUSTUNDE TAGASI.
6HTUL SAIME K6NE POLITSEIL ET NAD OLLA MEHE K2TTE SAAND. MEES - VENELANE, KESKEALINE JA PURUPURJUS. MINGI 2 PROMILLI. NIET KIWI PIAB NYD POLITSEISSE TUNNISTUSI ANDMA MINEMA.
2 SEKUNDIT V6IB MUUTA IKK AV2GA PALJU. 2 SEKUNDIT ILJEM JA SUURE T6EN2OSUSEGA MA EI KRIBLAS SIIN SEDA JUTTU. OLEKSIN VENELASE POOLT LAPIKUX LITSUTUD. AGA OH SEDA 6NNE - ELUS JA TERVE JA NATIKE TARGEM J2LLE.
SELLISED OLID YLEELAMISED MEIL.
TEIE AGA LIIGELGE TURVALISELT JA NAUTIGE SYGIST.

KOLM LIITRIT VEINI JA ENYA JA ELU ON ILUS.......

TERE,
MEES L2X MUL MINEMA. L2X 2RA L22NE KALDALE 6ELE KYLLA KES OLLA TULND METSA PUHKAMA. MINA JU EI SAAND MINNA SEST MUL TULEVAD OMME KYLALISED. JA YLDISELT KUI MUL KYLALISI ON SIS MA NIGU KOKKU EI OIA - ET LAS MINNA - ON P6HIM6TE.AGA EX TA OLE NII V6I NAA - KUIDAS KUNAGI. HETKEL ON HEA- J6IN 2RA KOLMANDA LIITRI VEINI JA KUULAN MUUSIKAT. MIDA SIIS IKKA NII TEHA. OMME OM REEDE JA VABA P2EV. AINUKE ASI MIS MIND SIIN UVITAB ON ILMATEADE JA VALITSUSE KONVERENTSID. MEIL SIIN AKKAVAD VALIMISED TULEMA JA RAFFAS ON ON K6IK JALGE PIAL - TAHAVAD ROHKEM RAHA. AGA MIDA EI OLE ON JU RAHA,. ,...........................AGA SEDA MINA KYLL EI TIA KUST NAD SELLE V2LJA KORJASID AGA MUL OLI KOHE 14 DOLLARIT ROHKEM RAHA SEL N2DALA SEST MAXUD ON V2IKSEMAD. . 14 DOLLARI EEST SAAN KOHE KILO KANA, V6I 800 GRAMMI JUUSTU V6I KILO SEENI V6I 2 LIITRIT VEINI. MIS SA ARVAD MIS SIS PIALE J22B. IKA VEIN. JA NI SE L2HEB. OLGE LAHKE......

TUND HILJEM TULEVIKUST

kuke dora kysis mu k2est et mix kyll ned uusjameremaalased sis kytta ei oska? ja kohe ni 2ketse ei osandki vastata - mingit silmaga seletatavat p6hjust pole m2rgand. aga sis akkasin m6tlema ja uurisin ja puurisin. lugu selline et 1000 aastat tagasi kui maoorid sealt hawai poolt siia purjetasid ja millegi p2rast ilusal palmi saarel pidama ei j22nd, j6udsid nad maailma servale - millele panid nimex aotearoa, mille ollandlane tasman omakorda new zealandiks nimetas ja mida eestlased selle t6lkena uusjameremaana teavad. kui ned maoorid sis oma kanuud, ehk waka'd vaikse ookeani m2ssavast veest kaldale olid tirind saabus karm t6de et irm kylm ja puid ei ole - paneme paadile tule otsa nagu vanad iidlased jaanitule ajal. transpordist ilma, siia nad j2idki, oma lolluse p2rast vihased, oli neil tavaks k6ik kylalised 2ra syya.
tegelikult kui nyd aus olla sis nad k6iki kylalisi ei s88nud ka, ainult m6ned.
eino tegelikult v6is see asi just nii p2pselt juhtudagi aga seda meie ei tia ja see eit kes teadis suri eile 2ra.
aga seda ma pean kyll ytlema et tegelikult neil puid sin on kyll. hetkel on enamus metsi inimese istutatud, sest kohalikud puud kasvavad irm aeglaselt ja on rohkem suure p66sa moodi. p6hja saarel on ka p2ris suurt metsa. kus kasvavad kauri puud. nad on yhed maailma vanimad puud, natuke nagu kuusk aga nagu ei ole kah, okkan on rohkem v2ikese lehe moodi. aga vaiku tilgub kyll kui oksa katki teed. sugulused on ned kaurid araukaariatega, mis kasvavad tsiilimaal. ja kasvult on nad metsikult pikad. 70 meetrit vabalt, no v6ibolla nii palju ei ole aga mingi 40 meetrit on kindlasti. kui alt orust vaatad sis tunduvad ilgelt pikad.
sis kui inglise mehed siia saabusid sis nad suure urraaga tegid lageraiet ja nyd on j2rgi j22nd vaid paar kohta aucklandist p6hja pool kus looduslik kauri mets kasvab. ja ned metsad on nii kaitse all et seal ei tohi puu taga kusel ka k2ia.
aga nyd palun hakake k6ik ymisema henri laksi laulu: tule kui loode tuul. tule minuga mu kevad suur, tule kui tulija 2ra mu teelt..... ja ni edasi ja ni edasi.
aga loode tuulega on sin maal kyll k6ik h2sti. eelmine kolmaba akkas loodest tuult puhuma, algul ikka natikene aga sis ikke rohkem ja rohkem ja sis l6ppeks oli kohe p2ris tormi tuule moodi. aga k6rgr6hkonnaga saabuvad loode tuuled toovad kauni selge sinise taiva ja ebanromaalselt k6rge temperatuuri. ni oligi et v2ljas oli 22 kraadi sooja ja p2ike siras silmad kissi aga tuul viis mytsi ja kiwi trussikud pesun88rilt - k6ik naabri aeda. seda vaikse ookeani kohal kogunend sooja 6hku vastu austraalia mannert l6una poole surund tsyklon aga ei suvatsend meil kaua seda ilu nautida lasta - j2rgmine omik oli kylm ja kole ja antarktika 6hk pani hambad k6lisema kut j22purikad lauda r22stas.
sain teada et uusjameremaa parlamendis on vikerkaare tuba. arvasin et jutt nagu nali aga sis googeldasin ja tuli v2lja et neil ongi wellingtoni parlamendi oones tuba mis t2is vikerkaare v2rve ja gay ja lesbi teemalisi postereid ja taustax k6lab elton john ja george michel. selle toaga austatakse ja tunnustatakse k6iki uusjameremaa sexuaaljav2hemusi. et kui on osa yhiskonnast sis ka v22rivad tuba ja riigitasemelist tunnistamist. kuigi v2ga liberaalne, uusjameremaa yllatas mind sellise saavutusega. samas on neil ka toad teistele yhiskonna v2hemustele - maooridel on tuba ja iinlastel on tuba ja samoalastel on tuba ja kellelgi oli veel mingi tuba aga seda enam ei m2leta ju sis ei olnd ni kirevate vikerv2rvidega tuba.
meil keerati kellad pyhaba suveajale. sel aastal kuuaega varem kui eelmine aasta - et rohkem energiat s22sta. t2nu sellele kaotasin uneajast terve tunni aga 6htul on nii hea p2ikesevalguses aias istuda - kui ilm lubab. t2nu sellele ilusale valgele tunnile peale t88d n2gin ma ka yht imelist, kaunist linnukest eile. kohe meie ilusa suure akna taga muru pial oli tutt-vutt. ma t2pselt ei tia mis lind ta oli aga otsa vaadaes oli ta t2pselt nagu tutt-vutt. nagu vutt aga tutiga. aga see tutt ei olnd mitte kuklas v6i pea peal, vaid opis tuli keset pialage v2lja ja sis rippus otse noka kohal. selline ripptutt-vutt.

TALVEUNEST VIRGUMINE JA K6VADE KUULUTAJAD

TERE ARMAS LUGEJA,
olen sis vaikselt sellest koledast talveunest 2rkamas. talv on kestnud kaua-kaua, sellest momendist alates kui uusjameremaale lennuk kukkus, muga pardal. saabusin ju yxi ja olin positiivselt meelestatud et naudin poissmehe elu ja saan hea t88 ja ilusa elukoha. tahtsin head aga l2x nagu alati....
t88d tegin ma 3 kuud, poole kohaga, lillepoes. aga see oli kole koht ja yle kolme kuu ma yhes kohas t88d teha nagunii ei tohi - selline on viisa n6ue. niet kui lille poest minema lidusin sis oli paras aeg soojale maale puhkusele minemisex. kylm talv ja kole elukoht olid toonud pakitava masenduse ja irmsa koduigatsuse.
elukohax oli mul garaaz. v6i noh garaazi k6rval olev tuba. aga nii kylmas kohas ei ole mina veel eland. mina isiklikult arvan et isegi eskimod oskavad lumest iglusid teha parema isolatsiooniga. see sara lasi no nimodi v2lis temperatuuri sisse et ei j6udnud riietudes sammu pidada - ikka akkas ennem kylm kui j6udsid piisavalt vammuseid ja kihte selga ajada.
k6ik aina imestasivad et mix mul ikka kylm on sest eestis on ju palju kylmem. aga seda nad ei tia et eestlased tegelt oskavad kytta kah. et kui ikka v2ljas on kylm sis toas on sedav6rra soojem - aga siin - ela nagu kuuris. igalpool kuhu kylla l2hed on majad hallitust ja vammi t2is. ja inimesed kygelevad aga kytta ei oska.
et sis oma t88tuid, kylmast hangund konte v2hekenegi kosutada otsustasin lennata tagasi ozdraalia maale - kylla airile ja erwinile kes just paarituma akkasid. ja sis veel muidugi petsikese suur ja ymmargune kolm -null. niet p6hjustest puudu ei tulnud.
terve see kaks n2dalat seal s6prade keskel m88dus kui viiv. kui helk. kui iil. lyhidalt - oli no nii yyrike aga aktiivne pyhkus. ja kui palju toredaid m2lestusi.
kuna kohtasin vanu ja uusi tuttavaid kes k6ik eestlased, laual oli vana tallinn ja kalevi sokulaad - sis kuidagi kadus ka see koduigatsus koos kangusega kontidest. sai nii palju eesti keelt r22gitud et inglise keel l2x puha meelest v2lja. mitmel korral j2id emakeelex ingliskeelt k6nelevad kodakondsed tumma n2oga otsa vahtima kui ma neile midagi nii iseenesest m6istetavat selgitasin - vaid omalegi arusaamata et tylitasin neid eesti keeles.
aga palmi all lendabki aeg arusaamatult kiirelt.
puhkusel olles sain ka yllatava emaili aianduskeskusest kuhu olin oma CV saatnud - nad teavitasid et ootavad mind tagasi uusjameremaale et nende kollektiiviga yhinduda. pakkusid t88d. t2iskohaga ja puha.
ja sis kiwi teavitas veel et oli leidnud uue elukoha meile - armupesa vana inglise lossi n2ol. tegelt garaazist tulles on isegi 2 toaline korter lossi m66tmetega....
niet uus elu ootas mind tagasi uusjameremaale. kui ehutav.
3 kuud ei juhtund suurt sittagi ja nyd kohe sellise v2ikese ajaga nii palju muutusi. millline r66m.
nyydsex olen t88d raband selles uues, terra viva nimelises, aianuskeskuses juba kolm n2dalat. ja t88lust ei ole veel otsa l6ppend. oh kuidas mulle meeldib see t88 - vabas 6hus, fyysiline tegevus ja kaks p2eva ei ole kunagi sarnased. alati on midagi uut ja uvitavat teha, t88le v6eti mind kui myygi assistenti aga teinud olen ma k6ike - ladund ahjupuid, istutand ploome ja roose, rohind kameeliaid, pesnud aia purskkaeve( mis kyll tegelt pole yldse kaevud vaid rohkem nagu aia-pursk-vannid). ja samal ajal pian ma teenendama inimesi. ja inimestel siin on kysimused. valdavalt aia teemalised aga kyllaltki paljud kysivad et kust ma p2rit olen. ja sis ma pian neile selgitama k6ike - alustades 1918 aastast, peatudes 1940'dal, sujuvalt 1991'sse ja sis juba geograafia - et on maa nimega russia ja ruotsi ja suomi ja seal vahel v2ike eesti nagu kirbusitt kaardi pial. ja nii mu p2evad m88duvad seal aianduskeskuses. kollektiiv on kah v2ga toetav ja abivalmis. lust kohe olla.
kodune elu uues inglise stiilis suurmajas on ka tore. meil on oma toast v2ikene tagaux aeda kus on sidruni puu ja palju ilusaid p66said. ka on meil k88k. ja k88gist olen ma puudust tundnud k6ik see aeg seal garaazis. nyd on meil ilus suur k88k. kus ma olen igal 6htul piale t88d rygand roogi ja h6rgutisi kokata. r8st siga, kotlettid ja vaarika kook pea-aegu-kohu-piima-sarnase-toorjuustu-riccottaga on vaid m6ned mu viimased yllitised.
majas elab veel poiss-tydruk. noored on ylikoolis ja armastavad teine teist v2ga. s88vad hot-dog'e ja viina ei joo. sis elab meil veel mees - kirjanik. kes kirjutab raamatut elust peale surma???? tema joob viina kyll ja magab meestega ka. ja ise on ta l6una aafrika vabariigist.
majaomanikud on meil iirimaalt - no ikka t2is iirlased. teevad k6ike tagurpidi aga ise on kanged arvama, et teevad 6ieti.
uusjameremaal akkab kevad esimesel septembril. sel aastal olla kevad iline. esimesed ilusad ilmad saabusid alles see n2dal. eila oli ikka t2iesti ilus ilm - p2ikest sadas taevast alla nagu omset ei olex ja l6putu sinine ilmakatus oli nii ere. t2na oli sama lugu ja ni ea oli t88d rabada.
eile k2isime ka v2ikesel road-tripil - s6itsime tund ja pool linnast p6hjapoole - hanmer springs'i. see selline v2ike kuurort kyla mis surutud suure m2e v2ikesele jalamile j6e kaldale. ilus. kuused siin ja kuused seal. metsa ni et kohises kohe. kyla ise on kuulus oma kuumavee allikate poolest. t2iesti keedu vesi tuleb maa seest ja on t2is ilgelt mineraale ja v2rke mis olla tervisele nagu imerohi v6i nii. ma suurt kyll aru ei saand et imend olex. aises irmsasti m2damuna j2rele ja kogu mu h6bedane ehtekogu oksydeerus 2ratundmatuseni. nyd on s6rmused mustad - nagu olex plekist keeratud,
aga tore oli kyll lebotada keevas vees p2ikese paistel ja nautida vaadet lumistele m2gedele.
ma arvan et olen nyd unest 2rkand ja on aeg elama akata. isegi l6okesed l66ritavad niet kevad ongi k2es.

IDAKALLAST PIDI ALLA KIMADES

no nii, cairnsist me minna kuhugi ei sanud sest teed olid yleujutatud. nii polnudki meil muud teha kui lebotada diivanil ja vaadata telekat ja vahest silma nurgast v2isata seda vettivat maailma teiselpool akent. neljanda p2eva ommikux oli paduvihmast saanud m6nus soe seenevihm ja m6ningad teed olid avatud transpordile. nii me suundusimegi carnsi linna taga asuvatele m2gedele - eesm2rgix linnake nimega kuranda. asub see m2e otsas, vihmametsas mis on kaitstud rangete seadustega ja lisatud world heritage site'i. seal vihmametsas oli ka suur jugalaj2ga - barron falls. tavaliselt olla seal ainult v2ike nire alla tulemas aga suurele sajule t2nud - tol p2eval tuli vett nigut niagarast. suur ja v6imas.
laubax olime otsustanud liikuda kyla edasi - tully'sse kylla petsile, v2ikesele kerstile ja nende silmar66mudele. petsi mees oli meie kylask2igust nii r66mus et tegi kohe suure pio ja pillerkaari. tydrikud olid valmis hakkind v2ikese vanni kardulasalatit mis mekkis v2ga hea. peale lihak6rvetamist ja majaesise pea-aegu maha p6letamist siirdusime linna piale litutama - tans trall ja tagaajamine. tore oli. pohmaommikul oli tee jalge all mission beachile. tee viis l2bi metsa kus pidada kasuaarid elama, suured lennuv6imetusetud linnukesed. ilgelt olex yhte tahtnud n2ha, hoiatus m2rke olui kyll palju mis lubasid et linnuke kohe autu ette kimab aga sellele vaatamatta ei olnd linnukest ei kuskil. mission beach ise oli palmipuudega palistatud liiva rand mis peale suuri torme kyll eriti paradiisilik ei tundund. ja sogases vees elutsevatest krokudillidest ja tapjameduusidest mittejulgustust saanutena vette ei kippund. ilus oli siiski.
ega sis kylalislahkust kuridarvitada ei tohi ja nii peale 2 88d petsi uues kodus suundusime aga ikka l6unapoole. townsville. ja airi ja erwin, kes just filipiinidelt saabusid. townsville oli palju suurem, palju palju suurem kui ma oskasin oodata. suur industriaal linn - aga v2ga ilusa kesklinna ja rannapiirkonnaga. puhkuse veetmisex veits parem koht kui cairns - mis oli nii v2ga komertslik ja turistine. townsville oli palju peetum ja tasasem ja mitte nii busy. airi ja erwin olid kokku kutsud s6brad ja keetsid kypsetasid v2ikesi kalmaare filipiini moodi ja k6ik see kokku tegi yhe meeldej22va 6htus88gi parima seltskonnaga. l6pudtud t2nud teile selle eest.
townsville'i linna keskel on aga k6rge k6rge m2gi kuhu otsa saab ronida-joosta-s6ita. meie valisime s6idu aga paljud kohalikud olid aru kaotanud ja olid otsustanud joosta m2kke. idioodid. v2ljas on sada igist kraadi ja nad jooksevad. m2est ylesse jooksevad. arulagedus. aga otsast avaneb maailmailusaim vaade merele ja saartele ja linnas asuvatele madalatele majadele. tore.
omikul ilusasti hyvasti j2etud j2tkasime teekonda l6unasse - sihix airlie beach.
see oli vist yx igavaimaid s6ite. terve p2eva polnd no mitte kui muffigi vaadata. lame maa ja suhkruroog. l6putult. airlie beach aga osutus v2ga armsax v2ikesex kylax.
v2ga turistilik. turism ongi seal ainus asi mis yldse on. ja turiste on seal palju sest airlie beach on sadamax kust saab withsunday saartele. ma arvan et eesti keeles on see rohkem nagu suvistepyhade saarestik. mis k6lab palju paremini. ja need saared on v2ga populaarsed kohalike oz'ide seas. kiwi oli juba seal k2ind - ta elas 2 aastat yhe saare pial - hamilton island. aga minule k6ik uudis ja nii ilus. see suvistepyha saar on ka saarestiku k6ige suurem saar ja t2iesti kaitse all. sellel asub ka yx oz'i k6ige rohkem pildistatud kohti - whitehaven beach. mis sis on maa-il-maa-k6i-ge-val-ge-ma-liiva-ga RAND.
saarte ymber aga on kalu ja koralle nii et pista aga pia vette ja imetle. no nii v2hemalt need broszhyyrid teavitasid. aga vale info ma ytlen. me v6tsime omale p2evase tuuri mis sis viis meid laevaga ymber saarte, parematesse snorgeldamis kohtadesse ja whitehaven beachile kah. ja mis k6ige toredam - t6i p2rast maismaale tagasi ka veel. v2ga vaffad olid suured laua suurused merikilpkonnad. kes uudistades oma pead veest v2lja kergitasid. aga snorgeldamine oli suht m6ttetu sest suurtest tormidest ja ohtrast vihmast oli vesi sogane ja n2htavusex 5 meetrit kui sedagi. aga koralle ja kalu n2gi sellegi poolest. ma eriti kaua seda poolikut ilu ei nautlend - p6desin k6rvap6letikku ja keegi ihuarst kunagi vist ytles et k6rvap6letikuga ei ole yldse ea vaikses ookeanis snorgeldada, v6i midagi sarnast.
sellele vaatamatta oli tore reis aga aeg oli edasi kooberdada.
sihix oli brizzy ( brisbane) - aga tee liialt pikk yhex p2evax - nii veetsimegi 88 gin-gin'i linna l2heduses p66sas. ilus 88 oli - palju t2hti ja omikul oli suur ja ilus 2mblik suure ja ilusa v6rgu kudunud meie telgi taha.
brisbane ootas.

mis me reisist sai ja kuidas ma karmen kassiga koduigatsust eemaldan

no vot sis - kus ma nyd sis alustama piax
lyhidalt - broome'ist s6itsime kohe otse ylesse p6hjapoole. tee oli ilus ja 88sex maabusime k6ige maalilisemasse kohta - lake argyle. see kyll inimese tehtud veeoidla aga poole eesti suurune. kus sees ujusivad krokudillid ja kalad. ja kallastelt uuristati teemanteid ja briljante ja kalliskivasid.
peale seda kohta akkas irmsasti sadama ja terve p2eva ei n2ind muud kui madalaid pilvi, piiskasi ja lehmi kahel pool teed. tee viis aga katherine'i. seal veetsime 88 koos toreda ollandi poisi ja toreda ruotsi poisi ja toreda maoori poisi seltskonnas. popsutasime aga vesipiipu nagu omset ei olexki.
suur isu oli minna kakaduu raffusparki ja seda me ka tegime j2rgmisel omikul, vaid leidmax et terve park oli yleujutatud rohke vihmaga ja enamus vaatamisv22rsusi olid suletud suure vee olemasolu t6ttu - ja kuigi vesi iseenesest ei olex ju ohtlik olnud sis ned kes vees elasivad on ohtlikud ilma et ise arugi saax - soolvee krokudillid.
aga 2ra sai k2idud siiski nourlangi kivi juures kus aborid ja geenid olid juba 20 tuhande aasta eest pilte kivile joonistanud suurest igavusest. see oli v2ga v6imas kultuuriline exkursjoon.
sealt me siirdusime tagasi katherine'i ja sealt otse alla l6unasse - tahstime idarannikule j6uda aga tee viib otse l6unasse - l2bi tennant creek'i. see s6it v6ttis terve p2eva aega. ja oli pea aegu k6ige pikem s6it mis meil oli - 963 km. 88 veetsime m6nusas karavani pargis ja saime isegi dussi v6tta. ja karavani park oli muidugi tankla taga nagu siin maal ikka kombex keset mittekuimidagist. karavani pargis oli ka tore baar kus sai 6lutit juua ja telekat vaadata niet nautisime tsivilisatsiooni m6nusid korrax j2lle.
terve j2rgmine p2ev kulus et j6uda queenslandi. sihix mount isa ehk sis isa m2gi eesti keeli. sellin elinn asub kesk tuhja maad ja m2gesi - m2ed k6ik t2is kuld akarda ja uraani. esmapilgul meenutas mt. isa seda linna simpsonite multikast - springfieldi - suured korstnad ja palju tulesid. kaevandused igal pool. v2ga raske oli seal linnas leida alkoholi poodi. mis minule tundus v2ga huvitav sest linn koosneb valdavalt meestest - kaevuritest ja hooramajasid on iga nurgapial aga no viinapoodi aja tikutulega m88da linna taga.
minu suurex unistusex oli minna arafura mere 22rde ja vaadata p2ikeseloojangut - olen loomupoolest selline tundeline inimene. carpentaria laht p6hja austraalias on yx osa arafuura merest - sinna me sis j2rgmine ommik suundusime. peale 300 km s6itu oli meie ainuke tankimis v6imalus - aga selgus et neil ei olnud gaasi ( ja sellega just meie autu s6itis)sealt oli veel 200km s6itu j2rgmisse kohta - normanton'isse. aga kuidagi suutsime me selle tee yletada. kaotades ilukipe ratastelt sest tee oli v2ga konarlik ja kitsas ja k22nuline. ja normantonisse j6udes saabus karm t6de et viimased 40 kilomeetrit mereni oli k6ik paxu vee all - yle 3 meetri. ja nii mai sanudki seda arafura merd n2ha - p2ikest loojumas n2gin siiski. mitte kyll mere 22res vaid karavani pargis - igist voolavana. sooja oli palju ja niiskus oli ingemattev. pilved aina kogunesivad ja kohalikud teatasid et v2ga vesisex kisub. 88 elasime yle.
j2rgmisel omikul alustasime teed cairn'i, idarannikule. otse tee oli 800 km ringi olex olnd 1200. valisime otse tee. peale 60 km s6itu seisis me ees yletamatu vetev2li. tee oli kadunud voogavate vete alla. nii umbes 700 meetri ulatuses. sygavusex 40 senti ja meie madala mobiili pricilla jaux veits liialt sygav. kuna bents akkas t2iesti otsa saama - otsustasime tagasi keerata normanoni piale. veetsime 88 oodates et 2kki vesi alaneb ja j2rgmine p2ev saame ilusti yle. j2rgmisel omikul selgus et vesi oligi alanend - oma 2 sentimeetrit. sis me seadsime yles teeservas laagri ja ootasimne imet. neljaratta veoga dsiibid s6itsid k6ik julgelt l2bi aga meie ei julgend. ootasime terve p2eva. 6htu hakul saabus vastas kaldale v2ike must autu. mis ilma vete valla sygavust uurimatta kimas keset voogusi ja vastu igasugu fyysilisi seadusi see v2ike imemasin meie kaldale tee leidis. sellest ilmutusest ennustust saades me ka autu kapotile ja esiotsale kile piale t6mbasime ja vahutavatele voogudele vastu ryhkisime. terve minu 25 eluaasta jooksul ei ole minu elus midagi nii extreemset juhtund - ma sain adrenaliinist yledoosi ja olin peale yletamise 6nnestumist pool tundi eufoorias. plaksutasin k2si ja naersin r6kkavalt - kui ebatavaline minu puhul. see k6ik seljataga - oli tee cairnsi vaba. v2lja arvata need lehmad kess kesk 88d teele olid seisma j22nd ja tegid autus6idust rohkem nagu takistusraja. sellest jumalast hyljatul maal aga ei ole ju mobiili sidet ja nii me ei saanud teavitada oma viivitusest meie kallist s6pra cairns'is kes meid nii v2ga ootas. ta oota smeid kohe nii v2ga et kui me lubatud 6htul kohale ei ilmund sis j2rgmisel p2eval elistas ta politseisse ja uuris olukorda ja tahtis meid teadmata kadunuks kuulutada. kes muhu monolooge on lugend see teab mis teadmata kadunuiks t2hendab - kes aga ei ole lugenud, peax seda tegema nyyd ja kohe.
2 p2evase viivitusega j6udsime me siiski cairnsi ja k6ik olid 6nnelikud. j2rgmisel ommikul selgus et 88 l2bi sadanud vihm oli yle ujutanud k6ik cairnsist v2ljuvad teed ja minna ei olnud meil kuhugi. siia me j22me - upume v6i sureme n2lga ma m6tlesin.

L2HEB AGA LAHTI, J2LLE

nii, kallid,
broome'is oldud 3 ja pool n2dalat ja siin on saand nii m6ndagi huvitavat. esitex see suur niiskus ja kuumus ja siis veel see kuidas ma arsti t2di juures laua all pidin muttreid kruttima minut aega. ikka sellex et t88d saada - see oli yx osa arstlikust kontrollist. saime t88d, ilmselt just selle p2rast et laua all mutreid niii h2sti kruttisin. aga t88le akkasime sis paspealy pearls'is. t88tasime paadikuuris ja puhastasime kaste kus p2rlid elavad. see kuidas nad neid p2rle teevad on nii huvitav aga kahjux pole mul aega teiel kogu ylevaadet anda - vaadake see firma netist ylesse, seal on infi kyll kuidas asjad k2ivad. aga jah tegime aga ropult t88d - enamus aega kulus peitusem2ngimisex v6i sis tuli teha n2gu nagu olex irmus kiire. seda tehes ajasime sellise unniku raha kokku et nyd piax kyll melbournei tagasi j6udma. ehk. t88l n2gime ka maailam teist k6ige myrgisemat maduussi - king brown(kuningpruunsiug). h2sti ilus loom oli. bruun ja l2ikiv ja nii suur - 1.6 meetrit ussi. sis elasime tsycloni yle. kohalikud pilvi kirsid - merike merilainid tekitasid paanikat ja raffas ostis tikke ja soola. aga mida ei tulnd oli tsyclon. kuradi synoptikud v6i asjad. ajavad alguses kihavile ja sis oota ja ooota ja - la persetki.
nyd oleme valmis p6hjapoole teele asuma. kui jumal annab sis 3 p2eva p2rast piax tsivilisatsiooni j2lle j6udma. darwinisse kyll.
aga seda k6ike juhul kui jumal annab, sest vihmaooaeg ja 2 p2eva tagasi oli yx sild 12 meetrit vee all ja ei saand kuhugi poole. ex me l2heme vaatame mis toimub. netis kyll t2na ytles et teed on k6ik valla aga situaatsia v6ib muutuda tundidega.

ex see olegi nyd kiiruga k6ik.
andke ikka tiada kuidas teie elate, pole juba ammu kuulnd kellestki.
ilusat vabariigi aastap2eva
kukats

sada sees slaalomiga p6hja, kasutu p6is ja v2hemalt on siin soe

sedasi sis.
perth - l22ne austraaia pialinn. oma miljon elanikku. ilusa swan river(luik j6gi)
22res. seal me sis saatsime m88da australia day (austraalia p2ev). see on selline pyha kus k6ik kohalikud saavad vaba p2eva(peaaegu k6ik) ja akkavad BBQ liha p6letama. ja 6lut jooma. ja sis 6htul on ilus tulestik ja k6ik on uhked et on astraalased. perthi ilutulestik oli pikim mida ma kunagi n2inud olen. kestis ta oma 30 minutit jutti. kui alati on selline tunne ilutulestikuga et nad saavad nii ruttu otsa sis seekord oli veits teist pidi - ei j6udnud enam taevasse vahtida. kael j2i kangex. aga ilus oli ikkagi - j2e pial oli 6 parve laskemoonaga ja k6ik j6e servad olid paksult raffast t2is. m6ned inimesed istusid juba omikust saadik seal et paremat vaateplatsi saada. tulevad oma p2ikesevarjude, toolide, raadiote ja kaasaskantavate kylmikutega mis on 6lut t2is. ja k6igil on lipp ka muidugi. see oli sis niimoodi. j2rgmine p2ev seadsime me sammud aga p6hjapoole juba. ees ootas pinnacle raffuspark ja geralton'i linn. geralton asub umbes mingi 400 km perthist p6hjas. aga meil kulus terve p2ev ja 660 km et sinna j6uda. mai tia kuidas aga no juhtus. pinnacle valley oli tore koht - omamoodi. liiva seest turritavad v2lja lubjakivist j22nukid. nagu 'p2kapiku' mytsid. ja muidugi suur raffus park ja ainulaadne loodus n2htus - v6id sa kohe oma autoga sinna sisse s6ita ja tervele pargile autoga tiir piale teha - ei pia autost v2ljagi tulema et looduse ilu imetleda - lihtne. 88 veetsime geraltonis ja omikul kimasime kohe monkey mia poole.
see on selline imetilluke resort kesk mittekuimidagist. kuulus on ta delfiinide poolest kes igal omikul nigut raud naelad rannal on ja ootavad kuna inimesed tulevad ja neile kala annavad. nyyd on k6ik muidugi reguleeritud ja range kontrolli all niet suurt l6bu ei ole - delfiini ei v6i isegi katsuda. missest et nemad v6ivad kyll mind katusda kui ma seal p6lvist saadik vees olen ja vaatan kuidas nad siia-sinna ujuvad. t2iesti ainulaadsed olevused. peale delfiinide n2gemist otsustasime sinna j22de veel yhex p2evax sest koht on jumalik. valge rand, sinine meri ja punane maapind kaugemal. kontrastid on tugevad. snorgeldamas k2isin ja aga peale suure rai n2gemist ma enam ei julend. sis otsustasime kalale minna kuna meil m6lemal on ja ritv olemas. m6eldud tehtud. kohe kui me rannal positsiooni sisse v6tsime ilmus kohale pelikan ja kormoran. ja nii nad ootasivad. kunix kukats esimese kala v2lja t6mbas. sellise v2ikese ja triibulise. mina olex tast kohe uhhhhaad keetnud aga kiwi ikka pragama et liiga v2ike lase ta tagasi. no ma sis lasin. sis sai kiwi kala ja selgus et kiwi ei julge kala konksu otsast 2ra v6tta sest talle ei meeldi kala. on ikka ea kalamees ta kah. irm 2da on kalale minna aga kala puutuda ei taha. sis ma v6trsin kala konksu otsast 2ra ja andsin kala pelikanile kes mind sellise n2eoga vaatas et kui ma seda kala nyid kohe talle ei anna sis ta teeb oma suure suu lahti ja pistab mu enada koos saba ja sarvedega pintslisse. ma sis loovutasin kala. kormoran oli sellest nii moodi l88dud et oli n2oga et sureb kohe n2lga. et tegelt juba ongi suremas. aga j2rgmine kala oli p2ris pirakas, suurte ammastega. aga muidu selline s88damatu v2limusega. ni kui ma kala v2lja t6mbasin nii see kormoran mu kallal oli. kyll ta yritas siit poolt ja sealt poolt. ma pidin teda kogu aeg jalaga eemale t6ukama. aga ta oli t2iesti meelekindlalt otsustanud et tema selle kala mu k2est 2ra v6tab. aga ma tahtse kala ennem konksu otsast vabax lasta sest muidu on mul kormoran konksu otsas ja see ei olex nyd just tore olema. sain kala lahti ja kormoranile ikkagi ei andnud. oidsin kala s88dax et suuremaid kalu pyyda. neid suuremaid kalu me kyll ei saandki. aga kogu selle kala aisu ja sulistamise piale tuli kohale hai kala. selline suur ja kole. oma meeter ja 20 senti oli pikk ja tuli kohe mu varba suunas. ma alles m2rkasin kui ta oli kuskil pooleteist meetri kaugusel. oh seda r88gatust. hai sai ataki ma arvan. mina kyll sain. yle k6ige maailmas kardan ma haisi. aga hai ujus minema ja mina enam pahkluust sygavamale vette ei l2inud. p2rast me n2gime veel yhte suuremat haid ujumas m88da aga see es teind meist v2ljagi. tegelikult need haid kes seal ujusid on t2iesti ohutud riffi haid ja inimest nad ei s88 aga ega sa ju sellele ei m6tle kui yx su poole s88stab.surma irm on nii suur et paneb v6i vetel k6ndima kut jeesukese. peale kalastust tuli v2lja et olex pidand rohkem riideid kandma kui lihtsalt ujukaid. kints k2rssas. m6lemalt poolt. aga selle vastu on hea lavendli 6li ja nii ma sis l6hnasin kuis lavendli p66sas 3 j2rgmist p2eva. nyd on k6ik korras. paar tooni tumedam j2lle. delfiinide ja pelikanidega j2tsime hyvasti ja asusime pikale teele tagasi maanteele mis viib p6hja. j2rgmisex linnax oli carnarvon ( pole aimu kah kuidas seda kokku h22ldada) ja sealt juba peaaegu paistis coral bay ja ningaloo riff. ningaloo riff on kuulus vaal haide poolest. aga loomulikult on nad hetkel kuskil india ookeani teises servas maldiivide ymber(rebecca just saatis pilte kuidas tema maldiividel vaalhaiga ujus) ja meil polnud isegi shanssi seda maailma suurimat kala n2ha. snorgeldama l2xime sellegi poolest ja oi kui ilus sinine vesi ja valge rand ja kui ilus. ja kui hirmutavalt sinine sygavus oli selle ilusa sinise vee all peidus. aga kalu oli seal tohhuiaa i polshe. me seisame kiwiga p6lvesygavuses vees kui korraga on 5 kala - pikkusega kuskil 60cm ja eluskaalult kuskil 4 kilo - kohe meie k6rval, ja nad ujuvad ja vaatavad me varbaid. ma sis panin pea vee aklla ja vahtisin vastu. ni lahe kala ujub sullekohe n2o juurde ja uudistab. mina uudistan vastu. nie me sis heljusime yxteisega t6tt seal sinises vees. elu oli ilus. yldse oli sittakanti kalu seal lahes. sygavamale minnes tulid k6ik need v2iksemad ja v2rvilisemad v2lja. ja suured parved v2ikesi kalu tiirlamas. ilus. sis 6htul s6itsime me linnast veits v2lja et kalastada. kalastyamine on lubatud ainult v2ga v2ikesel ranna l6igul ja kogu see ala on yldse raffus park ja mere kaitse v88nd ja seal ei tohi ilma luba kysimatta silma kah pilgutada. aga me sis yritasime seal lubatud kohas omad 6nged ikka vette saada ja j2ime suurt kala ootama. ma arvan et kogu meie tegevus pakkus kohalikele aborigeenidele kes seal ka kalastasid palju meelelahutust - tasuta. see sellex. korraga silman suurt heljuvat looma - roheline merikilpkonn ujus ringi ja ta oli veel suht noor ja m2nguhuviline. ta tuli kohe otse joones minu kivi ette ja akkas seal tiirutama. ma sis kummardusin ta ette ja kilpkonn ( kelle ma nimetasin groovy'x) vaatas mulle otse sima. see on 66vastav tunne kui metsik elus loom oma pea keerab nii et ta saax sulle otse sima sisse vaadata ja sis ta vaatab - t2pselt nagu inimene, mitte nagu loom. nagu inimene vaatab sind. pilk ytleb k6ik. kuigi ta oli mul k2e ulatuses ei andnud ma kiusatusele j2rele ja j2tsin talle pai tegematta. sis ta ujus veits eemale ja vetesygavustest tuli v2lja v2ike rai. selline tilluke alles - kilbuga sama m66tu. nad sis akkasid yxteisega m2ngima ( tundus nagu m2ng aga v2ga vabalt olex see v6ind olla ka rynnax ja kaitse). coral bay'st v6tsime suuna port headlandi suunas aga sinna me ei j6udnudki - liig apikk tee oli. j2ime laagrisse 60 km ennem linna yhel puhkeplatsil( siin on ikka iga suurema tee 22res puhke platse ja parklaid kus inimesed saavad puhata kui s6it liiga pikax venib) seadsime oma mustlas laagri yles - pott podisema makaronidega. p2ikese k2es soojenenud vee panime kotti mille kyljes asub v2ike duzzi asjandus - niet riputad koti k6rgele yles ja sis saad pesta end nagu duzzi all. riputasime selle suure eukalypti oksa kylge ja tegime striptiisi kogu ymbruskonnale. suurt kedagi seal me pesu vaatamas ei olnudki - lehmad ja kakaduud. rohkem mina ei n2ind. pestud kustud kammitud asusime s88ma. kiwi seadis suure gaasi lambi lauale ja selle ajapiale oli nii pimedax l2ind et ei n2id n2ppu suhu pista. ja sis korraga akkas saabuma putukaid. igast ilma kaarest. ja mai tiadnud et kiwi kohe yldse putukaid ei salli. ta sis kriiskas ja yppas seal veits ja sis sulges ennast autosse ohutusse kaugusesse. aga t6esti - putukaid oli metsikult - mai ole kunagi oma elus n2ind et putukid sellisena saabuxid. igas suuruses ja v2rvis. ja muidugi k6ige suurem - must mardikas, nii tikutopsisuurune - just see mardikas pidi kiwile otsa lendama ja nii ta kiljudes autopoole s88stiski. ma naersin. kui kole minust.
j2egmisel omikul j6udsime port headlandi ja see on yx industriaal koht yldse. aimult tehased ja laod ja raudteed ja suured rekad ja kole ja 6line. p6hi t88stus haru on rauamaagi vedu. pilbara m2gedest kaevandataxe ja sis rongiga sadamasse ja sadamast laevaga iina. iinas tehaxe metall ja metallist tehaxe rohkem ronge et rohkem rauda vedada sest rohkem ronge on vaja et rohkem rauda vedada et rohkem ronge teha et .....
pilbara m2hesid n2gime ka ise sima nurgast. sellised imetasased v2ikesed m2ed aga ilusad. k6ige ilusam koht oli fontescue river. v2ga tramaatiline maastik. kivine ja m2gine ja karm.
samal p2eval saime ka oma esimese troopilise vihma. vurtsuga tuli vett kohe. v2lkus ja paukus kut p6rguline. aga ilus. pilved on yldse siin kandis v2ga ilusad. ikka n2ed kuskil pool suurt 2ikese pilve kerkimas. peale port headlandi oli tee suht sirge ja lame. ainuke probleem olid sisalikud. sellised v2ikesed. istuvad keset teed ja p2evitavad. sina ole sis mees ja s6ida slaalomit 120'nega nende v2ikeste vibalike vahel. kahju ikka yle kah s6ita. elus loom ikkagi. paar suurt meetrist olid kah. aga neid v2ikesi pidi olema v2hemalt miljon seal. neid oli nii palju et te ei usu. ja sis ta saabus. broome. sellex ajax oli temperatuur t6usnud liiga k6rgex. lihtsalt ydi palav on. k6ik on troopiline ymberringi. minu lemmikud frangipani puud 6itsevad igal pool ja l6hnavad jumalikult. suured nahkiired lendlevad ringi ja pilved on kaunid ja v2rvilised ja tihti v2lkudega. meri on kristall selg eja elektri sinine siin. aga jah - vesi t2is meduuse myrgiseid- ei ole ea vette minna. rannas on karbid kus sees on 22dikas et siis kui meduusi k2est k6rvetada saad sis tuleb 22dikat peale panna ja n6elad 2ra korjata. broome'i suurim vaatamisv22rsus on cable beach( kaabel rand). see on ilus rand - suur ja pikk ja ilus. ja v2ga ilusad p2ikeseloojangud on seal ka. sis k2isime veel jaapani surnuaial eila - siin oli omal ajal palju jaapanlasi kes t88tasid p2rlisukeldujatena. ja kuna nad kogu aeg said surma sukeldudes sis oli neid vaja matta ju ja nii syndiski jaapani surnuaed. see on v2ga feng-shui koht. k6ik on seatud ja kivist ja v2ha lihtne. kohe aia taga on kohalik surnuaed - see on nagu r22mas v6sa - kus siin-seal on haud mida katab kuhil kunst lilli. sis on j2lle heina mitu meetrit ja sis j2lle yxik haud. paljudel ristidel on sisse pandud ka p2rli karp.
selles karavani pargis kus me peatume on meil oma koduloom kah. sisalik. see kellel on suur krae ymber pea. aga see on ainult siis kui ta vihasex l2heb aga mai ole teda suutnud veel vihasex ajada. terve eilse p2eva k2isin ma teda regulaarselt silitamas ja ei lasnud vaesel loomal yldse rahus magada. aga tema ikka ei vihastunud. mian arvan et tal lihtsalt ei ole n2rve.
sis kolisid meil naabrusesse 4 prantslast ja nemad n2itasid ebatervet huvi meie lemmiklooma suhtes ylesse. mina arva et nad tahtsid ta suure konnapuuduse nimel nahka panna. see p2rast ma seisin ja oidsin oma valvast kotkasilma sisalikul pial ja prantslastel kah. ja kui pran6tslane m88da l2x sis ma kissitasin silma ja sisisesin kah veits. no hirmutamisex vai nii. sisalik oli t2na ommikul veel alles - aga prantslased on l2ind. minu projekt 6nnestus.
p6is on kasutu lihtsalt selle p2rast et kogu vedelik lahkub kehast pooride kaudu. nii ongi vahest k2in pissil ainult 1 korra kuigi vett olen joond 7 liitrit. see on metsik kui palju vett ma joon. ja kui palju ma igistan kah. v2sitav tegevus aga no - v2hemalt on siin soe. ei saa ju kurta.
teile aga head tartu rahu aastap2eva.
kalli k6igile
kukats

kanepi tennised, rattad on untsus ja oh ja ah ei saa matkale mindud

tere siit melbournist,

ma pole elus tennist vaadand. ei k8ida see m2ng eriti millegagi. igised inimesed ootavad palli ja sis l88vad ja sis j2lle ootavad ja sis on j2lle v6rgus v6i joonel v6i v2ljas - lyhidalt ei ole l6bu ses loos. t2na sis kl6bistasin teleka pulti kui silma j2i noor tytarlaps reketi ja probleemsete pooridega. kuidagi tuttav. all kolm t2hte KAN. mina kohe kriiskasin et eestlane telekas ja kiwi akkas kah vahtima. ja sis vaatasin ja vaatasin ja m6tlesin kui tubli tydruk see kaia ikka on. teate, ned kohalikud reporterid, kohalikud lembitu kuused - kes ilmaselt on ilgelt populaarsed - nad tegid kaia kulul kogu aeg alba nalja ja olid julma ta vastu - kuigi tema m2ngis minu arust nii 2sti. mis sest et kaela sai. aga millise lahingu ta maha pidas. tubli tydruk on meie kaia. aga siin nad kutsuvad teda kaneppi'x. nii palju sis australian openist.
sis lauba ostsime auto l6ppex ometi. k2is ylevaatusel 2ra ja maxsime omad tuhanded 2ra ja s6itsime koju. autu on ford falcon stationwagon. sinine. nigut laev. suur. ja avar. nii avar et me tegime omale pagasnikust ja taga istmest magamis aseme ja nii moodi reisides ei ole vaja ju 88maja eest maxta. tore. sis eila tegime k6ik pakkimise ja kolimise 2ra. tegime toa tyhjax et uus tibi saax sisse kolida. ( uus tibi on selline ilus taimetoitlasest looduslike s88gilisandite firma esindaja. suure, hiiglama suure plasma televisiooniga) k6ik asjad mahgutasime autosse. t2na ommikul oli varakult ylesse et minna kohalikku ARK'i et saada endale viktooria juhiload. v6in kyll s6ita ka iiri lubadega aga kuna mu iiri load saavad kohe m2rtsis l2bi sis et 6nnetust ennetada - tegin lihtsalt uued load. ja kuna mul on iiri omad sis mai pia testi tegema ega midagi. kui tahax eesti lube vahetada sis piax teooria testi tegema kyll. niet h2sti l2x. niet sain uued s2ravad load kohe k2tte. aga mida ei olnud oli autu, kiwi nimelt viis autu omikul teenindusse et v2ike tuunimine teha - et panevad 6li ja vedelikke ja muid asju kah mida on mootoril vaja et t88tada - ventilaatori rihmu ja vist selliseid asjasi - ega sis mina kah t2pselt ei tia millega sin maal ned autod t2pselt s6idavad. tean ainult seda et meil on autol 2 kytuse tanki. 55 liitrit gaasipaloon ja 65 liitrit pensiinipaak. sellisel moel saab l2bida oma 1000 kilumeetrit ilma tankimatta. see tuleb kasuks kui minna l2bi inimthjadest kohtadest. see kahe kyttega variant on siinmaal suht populaarne - eriti nyid kui pensiin on nii kallis ja gaas on ikka veel suht odav. aga teenindusest mees elistas et gaasiga t88tab - pesug aei t88ta. jama lahti ja oi oi oi. niet ei tuln meil midagi v2lja t2na sest suurest reisi alustamisest. peame omseni ootama kuni mehaanikumees teeb tsiki-priki auto kallal ja paneb autu pesuga ka t88tama. niet ilus algus me suurel seiklusel - ei saa minemagi kui juba probleemid. aga tegelt ongi parem et k6ik nyyd kohe ennem 2ra juhtub kui me kuskil p2ra p6rgus ilma abita seisma j22me. ja t2nu auto jamale sain n2ga kai akanepi m2ngu kah. niet k6ik ea - l6pp ea.
aga kui tiugu ja jumal annavad - sis 2kki omme saame auto k2tte ja sis tuleb kaotatud aeg tagasi teha. meil o n ju ainult 10 n2dalat et tervele austraaliale tiir peale teha. esitex me plaanime liikuda l22nde - l6una austraaliasse ja sealt juba yle nullabori l22ne austraaliasse ja sealt p6hja. ex ta n2ha ole kuidas asjad l2hevad. ilmselt olen ma nyd pikemat aega kontaktiv6imettu. k2tte saadav vaid s6numi teel. s6numid saatke k6ik +61 4152 69100.
oidge i kka k6ik p8ialt et ma madude k2est ammustada ei saax ja et tapjasipelgad ei n2rix ja et haid ei s88x mind 2ra ja et killer meduus mind ei leiax ja et p2ike mind 2ra ei k6rvetax ja et surma2mblik mind ei torkax ja et krokudill mind n2rima ei tulex ja et kohalikud m6rvarid k6ik m88da l2hex must. kui te k6ik p8ialt oiate sis ma 2kki isegi saan teile veel kunagi kriblada.
nyd aga -loodetavasti- viimasele unele siin kodus.
p2ikest teile.
seiklusjanuse kurguga kukats

sa oled hea mees, sa oled hea naine ja frustreeritud fruit'i uuzaasta resuluutsjad

no ni, ILUST JA EDUCAT JA ARMUROHKET UUT AASTAT teile
k6igile mu kallid s6brad.
30 detsembril tuli kiwi koju uusjameremaalt. kuidas
kyll see 10 p2eva nii kiiresti m88dus. ma ei saand
veel nautima akatagi kui juba ....
aga tegelt hea et tuli - ma olin juba nii v2sind
kuulamast neid jade'i l6puduid monolooge kuidas k6ik
eba6iglased ja lollid on ja tema vaene naine nii
kannatab. nu kannatab kyll jah aga ikka omaenese
lollusest ytlex mina. ei ole m6tet tuuleveskitega
v6idelda. aga see sellex.
aasta viimane p2ev osutus minu elu k6ige kuumemax
p2evax yldse kunagi minu elu jooksul yldse. 43 kraadi.
see kohe oli soe. eriti v2lja ei kippund. istusin aga
konditsioneeri alla ja m6tlesin et persse se
kliimasoojenemine ja keerasin aga kylma juurde. hea et
t88tas yldse - p2rast uudistest kuulsin et nii kuum
oli ja k6ik keerasid kondikad t2iel p88rdel k2ima ja
elektrit ei jagund enam k6igile. ni juhtus et m6ningad
- oh neid 6nnetuid - inimesed j2id ilma
elektri=konditsioneerita tervex p2rastl6unax. he he
he.
s88n palju j22tist. 3 liitrine karp saab otsa nii ,
hmm, kahe 6htuga. ja kiwi aj jade aina pragavad
minuga. et ma s88n liiga palju j22tist. mina sellest
yldse aru ei saa sest sellist asja ei ole olemas nagu
liiga palju j22tist. nemad siin yldse s88vadki kuidagi
nii n2puotsast seda kylma taevamannat. mina ikka
laadin oma kausile kuhja peale ja kui otsa saab sis
t2idan teistkordagi kui isu on. n6rgad on nad sin ma
ytlen.
sis ma m6tlesin et mis uue aasta lubadused ma endale
annan. midagi sellist mida ma ka t2ita suudax ikka. et
ei valmistax endale ja teistele pettumust. siin ta sis
on - ma luban et alanud aastal teen ma palju rohkem
suitsu ja joon ohtramalt viina. lugu nimelt nii et
26st oktoobrist saati pole ma suitsetanud enam, ja
viimased 6 n2dalat pole ma ka alkoholi tarvitanud.
syda 88si kui uus aasta saabus sis ma pokaali sampat
j6in aga see oli ka k6ik. oli minu kaineim
aastavahetus yle 15 aasta. milline saavutus. just,
saavutus- olen teinud endast monstrumi. ei joo ei
suitseta, konstantne vinguv k6neviis, yldse l6bus ei
ole enam. s2ra on kadunud. aga tervislik. niet
otsustasin et luban endale midagi sellist mida ma ka
t6en2oliselt t2ide viia suudan. eks tulevik n2itab.
muul ajal - kui ma ei parasjagu alkoholi ja tubakat ei
v2ldi ja kui ma vinguvat k6neviisi ei praktiseeri sis
ma istun internetis. istun ja vahin auto kuulutusi.
asjaga on juba v2he kriitiline. 13 jaanuar peame me
siit korterist koos oma kodinatega minema l2inud olema
aga meil ikka veel ei ole rattaid. ei ole transporti.
otsime minibussi v6i midagi taolist, kuhu saab
madratsi taha panna kus saax magada et ei piax
88bimisele raha kulutama. oleme k2inud ka vaatamas
mitmeid ja mitmeid ja veel mitmeid busse ja dziipe aga
no igal yhel on mingi viga kyljes. kellel on liig
palju roostet ja kellel liig palju kilomeetreid ja nii
edasi. aga m6te on ju leida se ultimaarne
s6iduriist-liikuv-motell-kodukant-pyhakoda millega
teha sis tuur m88da uzdraalia punaseid liivasi ja
valgeid randasi kus haid l6uad ammuli mind ootavad.
voh. veedan umbes 20 h p2evas internetis lootuses et
2kki silman seda oma unistuste autumobiili, et 2kki
j2i mul see eelmine kord kahesilma vahele kui ma pool
tundi tagasi seda sama website'i vaatasin. aga oh
seda pettumust kui k6ik ned samad randuletid, 2ra
aetud autovaremed, 4 rattalised invaliid
mootorikandjad mulle sealt vastu vaatavad. ei yhtki
uut ja ahvatlevat. salap2rast. sellest koosnebki minu
elu.
2sti igav. peale seda suurt 2ra k2rssamist ei julge ma
enam v2ljas k2ia kah eriti. mul kannikatelt ikka veel
nahka koorub ja 6lgadelt ja nabaymbert kah. sygeleb
irmsasti ju kui nahk koorub. sis toetun aga
uksepiidale ja nyhin end vasta ja m6nulen. nagu obene.
aga ega ma olengi obese aastal syndinud.
aaa- melbournei ilutulestik oli v2ha v6imas. k6ik te
kindlasti n2gite sydney surt tule m8llu - meil nii
v6imas ei olnud aga suurt alla kah ei j22nd, terve
kesklinn oli pidu t2is - kogu yarra j6e servad pungil
raffast t2is. ja meil oli 3 erinevat ilutulestiku
kohta, yhelpool kesklinna, kesklinnas ja teiselpool
kesklinna. meie katuse terassilt olid k6ik kolm nii
ilusti n2ha kui olex pea peal. yx asi mida ma ennen ei
tiadnud oli et siin maal on alati kaks ilutulestikku -
esimene on lastele kell 9 6htul, ja sis 12 on see
p6hiline. aga see kella 9ne oli omaette nii v6imas kui
m6ne linna terve kahe aasta tulestik kokku. niet lusti
ja lillepidu nad sis armastavad. aga nii kuramuse
palav oli kesk 88si - 32 kraadi, et no magada kohe
yldse ei saand, sest meie magamis tuba kuumeneb kohe
eriti 2sti yle.
ma nyd arvan et olen 2ra teenind j2rjekordse kausi
j22tist. las nad sis vahivad ja ahhetavad, ise nad ei
teagi et j22tis on tegelikult jumala tervislik ja
sisaldab kaltsiumit ja asju... voh
suured t2nud k6ikidele kes tervistasid ja meeles
pidasid
ja veel suuremad t2nud kes lugeda viitsisid;)
uuest aastast, kukats