ahoi merelainetel purjetajad ja ka need kel meri p6lvini

olen voodiaige. teki all. jube. otsaesine h66gub. aga
kuidas see k6ik nyd just nii l2x sellest iljem. hetkel
alustan t2nus6nadega ikka - ait2hh k6ikide ilusate
j6ulu ja uute aastate soovide eest. nitore kui meeles
peetaxe. ja teate mis - k6ike seda head ja paremat
mida olete levitanud - tagasi teile tuhande kordselt
soovin ma. tean kyll et mu lause ehitus ei ole just
eestikeele fililoogile omane aga kyll te aru saate.
j6ulud t88l - mai saa aru kui palju lilli ned inimesed
sin ostavad j6ulux. m2gedena. niipalju tyellimusi oli
et viimane n2dal oli kogu kaader 100% omadega v2ljas,
yletunnid jooxid ja n2od venisid v2simusest ikka
pikemax ja pikemax kuni meenutasid malaisiast ostetud
maski mis kujutab v2ljavenitatud n2oga isikut. n2gu on
meeter pikk. yx n2gu oli isegi pikem. ja nii kuidas
j6ulud l2hemale iilisid, iilis ka l2hemale minu
viimane t88p2ev. nii kiire oli kogu aeg et nagu ei
saand selle peale eriti m6eldagi. ja sis korraga oli
24.dets ja viimnep2ev ja ilgelt palju kallistusi ja
musisi ja pisaraid ja yldse oli selline leinameeleolu
et jeesuslapse synnist ei tundnud nigut keegi r66mu.
aga otsa ta sai. l2xin koju ja seal ei olnd kedagi. ja
sis korraga oli nii tyhi tunne. mitte kui midagi ei
ole teha. on j6lulauba ja mina olen ilma igasugu
eesm2rgita, yxi selles suures ja k6ledas maailmas.
peale kahte sekundit enesealetsust otsustasin minna
poodi ja omale ikkagi j6ulus88maaja muretseda. ostsin
krillkana. s6in koivad 2ra ja viskasin ylej22nu minema
sest kana oli vastik. sis l2xin magama. nii ea uni
tuli. omikul varakult yles - sest olin otsustanud
t88le tagasi minna. mis sest et oli j6ulupyha ommik.
nimelt olin ma unustanud m6ned eluliselt t2htsad asjad
t88le. ja kuna me k6iki lilli ma ei suutnud 2ra myya
eelmine p2ev sis ylemus ytles et ta teeb poe omikul
paarix tunnix lahti et myyb k6ik maha(sest pood on
suletud kuni 26.01 niet vaja k6igest lahti saada). nu
ja kui ma juba seal olin sis ega ma sis niisama
vahtind seal, akkasin aga t88d tegema. sis tuli veel
meie raamatubidaja t88le sest tema on indu aj indiast
ja tema j6ule ei t2hista sest j6ulud on ju ristiusu
pyhad ja tema on ju indu ja yldse. no tema tuli sis
t88le et paberid raamatud 2ra pidada ennem suurele
puhkusele minekut. ja sis oligi meil selline tore
v2ike seltskond ja l6bu laialt. suurt midagi teha ei
olnd - m6ni yxik inimene ikka astus sisse. aga kui
p2rast kassat lugesin sis selgus et olime v2ga edukalt
esinend. keskp2evast otsustasime putka kinni panna ja
akata seda suurt kristluse pyha pidama. seda et -
m6lemad mu ylemused on budistimeelsed ja mina ise ju
vana pagan. ja ylemus kutsus mu enda juurde et istume
ja s88me ja joome. mina kutse kohe lahkelt vastu
v6tsin sest teine varjant oli minna koju ja sis koos
korterikaaslase jade'i ja ta vanematega minna mingile
onule kylla. aga mind see yritus eriti ei ehutanud.
mitte et ma nyd paha p2rast aga ned jade'i omaxed
paistavad olevat sellised v2ga materjaalsed inimesed.
r22givad ainult kellel on suurema diameetriga
flatscreen tv ja kesse ikka j6ulux riisikeetja sai ja
keegi neist ei suuda ilma 6likastme segajata salatit
teha?!!!!!? niet poheemlastest ex-ylemused tundusid
meeldiv v2ljap22s. ylemustel on 2 tytart kah ja
m6lemad on v2ga toredad isiksused. ja k6ik nad v2ga
uvitatud eestist ja saunast ja keelest ja kes ikka
eestlased on yldse. sis saabus veel vanema tytre
poifriend kohale. oli surfamas k2in ja ellu j22nd. yxi
ai teda ei tahtnud. sis me s6ime - ja kuna ylemused on
m6lemad taimsete eluviisidega - ei lihale. sis l6in
prtsedendi ja veetsin oma elu esimese j6ulu ilma
seapraeta. s6in oopis kartuli vormi ja minipunapeedi
salatit kitse juustuga ja riisiga t2idetud
viinamarjalehti. kirsse kah. ja j6in isegi klaasi
sampust. 'isegi' sellep2rast et olen loobund
alkoholist. viies n2dal jookseb juba ilma, nu v2lja
arvatud see klaas eile. aga ikkagi - uhke olen et olen
felix undskiga uhes kaines paadis. sis me akkasime
ping-pongi m2ngima. ma ei ole pingpongi m2ngind vist
oma 1996 aastast. ja oi kui l6bus see oli. alguses
olin ma nigut 6nnetuse unnik seal ja ei saand kohe
yldse pallile pihta ja akkas juba irm 2bi et kui 2pu
ma olen aga sis korraga akkas minema ja sis ei saand
enam pidama - tegin m6lemale ylemusele ja ta tytardele
p2he. ja korra isegi tytre teiselepoolele. ilm oli kah
ilus ja p2ikeseline ja mitte liiga palav. niet oli v2a
vaffa j6ulup2ev. mitte et ma seda nyd ei vahetax
mustametsa lauda taga kuke ene ahjupuude l6hkumise
vasta. kui ma sis poole 88 ajal koju j6udsin sis oli
tuba elektrit t2is ja sain aru et jade oli v2ha
pettund et ma ei l2inud tema ja ta vanematega ta onu
juurde. aga nu shit happens. t2na oleme juba k6ik
s6brad. sis omikul tuli mul iilgav idee - v6tta
puhkusest mis v6tta annab ja minna katusele p2evitama.
ilm oli ilus ja mitte pilve kribalatki polnd taevas.
m6eldud tehtud. p2evitamine mulle iseenesest
absoluutselt ei meeldi. aga m6tlesin et ilusama jume
nimel kannatan natuke aega 2ra. laman seal ja m6tlen
seal et 2kki piax p2ikese kreemi kah piale panema aga
sis m6tlesin et ega ma mingi 6rn queen ei ole et
igale elujuhtumile on kreemikene kaasas, et olen ju
karm eesti mees ja kannatan selle v2ikese p2ikese
paiste nii sama kah 2ra. ega seda p2ikest nii v2ga ei
tundnudki. ja sis korraga akkas n2gu ilgelt kipitama.
peeglist ei saand nagu algul miskit sotti, vaatasin et
2 tundi nagu maha visatud - jumet ei kuskil, ilust
r22kimatta. aga piale seda kui ma duzzi all 2ra k2isin
- tulin v2lja kut keedu v2hk. vaatasin peeglisse ja
akkasin suure 22lega naerma - nii punane olin. nagu
j6uluvana kostyym. nagu pohlamoos verivorsti k6rval.
nii punane. ja kui valus. silmi eriti pilgutada ei
saa, sest silma laud on paistesse p6lend. k6ige kroon
on see et p2evitasin ju alasti ja kannikad on nii 2ra
k2rssand et no ei saa ei istu ei astu. nuta v6i naera
aga nu ei saa. rind 66gub ees. nali ma ytlen. ei seda
osand nyd oodata et nimodi 2ra kypsen. ja nii ruttu
kah veel. jade muidugi aint naeris ja parastas ja
kysis et kas ma sis seda suur osooni auku ei n2inud
maja kohal ennem kui pikali viskasin. nyd olen sis
naturaalselt kiirgav objekt. aa, ja mul on ju triibud
kah igut sebral. p2ike nimelt on siin hetkel enam-
v2hem peakohal, v2ga v2ikese varjuga. ja ni juhtus et
k2rssas 2ra just ees ja taga pool aga m6lemad kyljed
on nii valged et vaatad ja naerad aga. sellise j6ulu
loo sis saadan teile. ilusat vanaaasta l6ppu teile ja
reibast uue algust.
kukats

EILA K2ISIN KREEGI RAKSUS JA SINEP

nu ei olnd ju mitte kui midagi teha eila. vaba p2ev ja ilm ilus - otsustasin linna minna. teel linna k6llasin oma rasedale t88kaaslasele et vaadata mis tal plaanis on. ta kohe pakkus v2lja et tule aga kylla ja sis l2hme ja jalutame kohalikku 2rit2navat pidi ja joome koffit ja oleme ilusad. ma sis lidusin rongi piale ja tunnike iljem olingi ashburton'i rongijaamas. aga kuhu poole sealt edasi minna mai tiadnud sest unustasin kysimast. seisin sis kut vasikas aiav2raval seal rungijaamas ja ootasin kunas suur rase k6ht paistma akkas t2nava otsast. ashburton on selline vaikne v2ike 22relinn, yarra j6e kaldal, v2ga roheline ja ilusate aedadega. gardeeniad 6itsesivad ja hortensiad kah ja yldse oli v2ga ilus jalutada. kuna mu s6ber on juba v2ga rase sis ta suurt muud ei teegi kui ainult s88b ja jalutab. ni me sis jalutasime alla j6e 22rde. ilgelt palav oli. ilmatede lubas kyll et ainult 23 kraadi ja k6ik aga kui ma v2ljas ringi jooksin sis mu ihu kohe sai aru et j2lle oled petta saand iidlane. kui ma iidlane olex. aga siiski - ilm oli tugevalt kuumem kui 23 kraadi. ja p2ike aina sirendas. meie aga jalutame m88da ilusat rada - kui ma m2rkan et teeservas puu mil ripuvad kyljes luuviljalised. ahhaaa ma ytlesin. kreek. kollased kreegid. mina sis p2rima et misse on. tema ei tiadnud mitte. tema aga ei soovitand ka mitte j2rgi proovida. kuna puud olid ysna k6rges rohus sis ma pidin extreem ettevaatus abin6ud kasutusele v6tma ja ussi t6rjet tegema. sest nagu austraalia vanaraffas r22kida tead - uss suures rohus on. ni ma seal sis yhekoha pial trampisin jalgu ja tegin r2stiku sisinat lootuses et 2kki kohalikud madu ussid ilgelt kardavad eesti ussis6nu. kui te nyd kysite et kust ma neid eesti ussis6nu tian - aastaid ammu tagasi kui ma kaiga jala t6stamaalt varemurru puhkelaagrisse jalutasime ja seal selgus et magada pole nagu kuskil v2lja arvatud - rand. sis me vedisime omad ribalatex k6nnitud koivad randa aga seal selgus et ilgelt miljon r2stikut pidada igal pool sebima. sis me kaiga t6mbasime endile kyyrud selga ajasime pea ette ja akkasime ussi s6nu sisisema - ja ajasimegi k6ik ussid rannast minema ja saime rahus omikuni, mis saabus 2 tunni p2rast, magada. ei ma tea ega saagi kunagi teadma kas rohke praktika ussikeeles v6i kabujalakese raske vibratsioon ajasivad ussid minema - v6i seal ei olnudki ussi yldse kunagi olnd. aga seal puu alla ma 2ra kaisin ja salvata ei saand kordagi. korjasin sis puu otsast endale sylet2ie poolkypseid kollaseid kreeke ja akkasin nosima. minu rase s6ber kes selle ajapeale oli juba veel rasedamax j22nud oli veits h2mmingus et kuidas ma ikka nii moodi saan neid syya et 2kki nad ei olegi yldse s88davad. aga no ma ise ju kunagi 6ppisin aiandust ja puha ja kivistiku jaan 6petas ikka nii h2sti et kreek kunagi meelest ei l2he. veitsa maad edasi oli teeservas yx suur ja punane puu. punaste kreekidega -aga see puu oli kellegi taga aias v6i nii. ja puu ise oli t2is papakoisid kes k6ik maiustasid magusate punaste ahvatlevate kreekidega. mul kohe m6te t2rgatas et ma ju kukk nime poolest ja et kukk kah linnuke et 2kki ei panda pahax kui ma kah snitti v6tan sest s88ma ajast. kobisin sis puu alla ja need punased kreegid olid nyd kyll k6ige magusamad ja mahlasemad kreegid midas ma saand olen. s6in oma k6hu sis pungil t2is ja oh imet - keegi ei tulnd pyssiga taga ajama ega k2rkind s6imu s6nu - ometi keset p2eva p2ikesek2es ma seda tegin. aga 2kki ei olnd kedagi lihtsalt kodus et kaeda seda.
sellest kreegist sain ma sellist innustust et tulin koju ja ostsin poest rabarberit ja mune ja tegin rabarbri kooki ja vanilje j22tisega viis see keele alla - nyd olen keeletu. suhtlen aint kirjateel.
sis eelmine n2dalavahetus oli skandinaavia j6ulu bazaar. ruotsi kirikus. aga ruotsi kirik on oopis tykkis selline iiglama suur maja suure suure aiaga. austraalia algus aastatel olnud see maja valitsuse maja. suur ja ilus ja valge. ja majas oopis on saatkond ja biblioteek ja muud asjapulgad, kirik ise on aia teises otsas - eraldi, ilus kirik ja puha. ma sis omikul vara kohe valmis et ennem t88d 2ra k2ia. see ruotsi koht asub melbournei k6ige vingemas linnaosas - toorak'is. seal on majad ikka villa moodi ja k6ige kallim maja mis kunagi yldse myydud on melbourneis myydi just seal 18 miljoni dollari eest. 180 miljonit krooni elumaja eest. aga see sellex. niet koht on neil ruotslastel vinge. kohe v2rava taga oli putka kus said astuda ruotsi liikmex - aga kuna ma ju pole ruotslane sis mai astund. peale liikmete putkat olid lapsed - hullud ruotsi lapsed, ja taani lapsed, ja m6ned nuorra lapsed olid kaa. suome lapsi mai n2ind. aga nad jooksid ja karjusid ja yldse tegid mulle irmu ja ma liikusin k2rmelt m88da putkade poole. putkades pakuti aga informatsiooni taani kooli kohta ja ruotsi kolfiklubi kohta ja ni edasi. igav. siirdusin sis n2nni poole - letikesed t2is k6ik ruotsi disainitud kyynlajalgu ja muid pudividinaid. linast riiet ja puulusikaid. teate nagu olex ilusal p2eval tallinnas raekoja platsi sattund. p2ike sirab - letid ymberringi - suome ja ruotsi keel k2ib yle k6ige. ilus. nautisin. sis n2gin et keegi myyd p6huk6rtest tehtud j6ulukresse. ostsin kohe mitu tykki. kinkidex. kohalikele - ytlen et eestist. siit maailma servalt on ruotsi ja eesti kyll t2pselt yhes kohas - kaugel. niet nagu ei valetagi. k6ht akkas nagu eledax minema ja silmasin hot dogi putkat. maxin raha 2ra ja sain saia vorstiga, liikusin edasi ja sain vorsti ja saia vahele panna praetud sibulat, sellist kr6bedat. sis veel ketsupit ka. ja sis seisab mees kollase pudeliga ja pudeli pial kiri - senep v6i midagi sellist. ma sis kohe et pane mulle t8rts sinepit kah. aga sinepi unustasin inglise keelde t6lkida. ytlesingi sinep sest pudeli silt ajas segadusse. aga kuna mees oli ise ruotslane ja inglise keelt suurt ei jagand sai ta v2ga 2sti aru mida ma tahtsin - sinepit. vot sis kust tuleb eestisse s6na sinep - ruotsist. peale sinepi ja ketsupi plekkide tekitamist riietele siirdusin oma kressidega majja sisse - niipalju plonde ilusaid inimesi ei ole ma tykil ajal koos n2ind. ma ikka jumala armastan ruotslasi. nad on nii toredad. r22givad oma ruotsi keelt ja naeravad oma ruotsi naeru. tekkis kodu igatsus. sis ma silma nurgast m2rkasin - pohlamoos. 8 dollarit purk. jeee. ostsin kohe 4 tk. sis vaatan veel - muraka moos - 12 doltsi purk. ostsin kohe neli tykki. sis vaatan - piparkook. t2pselt nigut mu kadunud vanaema ikka kypsetas kui ta veel elus oli - nyd ta enam niiv2ge ei kypseta enam. need on sellised maailma 6hukesemad piparkoogid mis sulavad suus. ja on veidi vyrtsikad. neid n2gingi. ostsin neid kah sis. hiljem selgus et olex pidand rohkem ostma - nii kiiresti said otsa et jube. tegin karbi t88juures lahti ja pr22nikud l2xid kut kulutuli suure tuulega. sis ma silmasin veel norra pruuni kitsejuustu mis t6i tagasi helged m2lestused mimpsust ja piaanost ja kuidas suved m88dusid kui ma veel uljas ja noor olin. aga see sellex. niet pool etunniga suutsin ma 2ra raisata iiglama summa raha ja omandada iiglama suure portsu moosi. ise olin 6nnelik. ikka veel olen. niet olen valmis j6uludele vastu minema.
maitia kas konditsioneerist tingitud suured temperatuuri muudatused v6i ohjeldamatu alkoholi kogus mille manustasin eelmine n2dalavahetus aga millestki sain ma endale sellise r6veda kylmetuse et n6me kohe. eino suur suvi v2ljas ja ma k2in ja k8hin nagu olex tuberkolhoos v6i midagi. aga turberkolhoosi mul ei ole sest esmaba k2isin r8ntgenis kopsupilti tegemas ja seal yteldi et syda, kops ja midagi veel olid k6ik korras. aga mida need arstid kah teavad - syda oli mul jumala murtud sel hetkel. niet siin ma sis olen - 35 kraadi on v2ljas sooja mina aga igistan konditsioneeri ees ja kohin kut pouslakis obene.
mudu on nii et 3 n2dalat on veel t88d j22nd ja sis piax nagu liigutama akkama aga autut ei ole me veel ikka suutnud soetada. kudagi iljap22le on k6ik j22nd. milline korralagedus. hmm.

kuidas ma macleodi tytarde juures lehma lypsin

meil on ilmad juba p2ris ilusax suvisex l2ind. eelmine
n2dalavahetus oli ikka 0ma 35 kraadi 2ra ja nii palav
et magada no yldse ei saand ju. omikul 2rkad ylesse -
nii v2sind igistamisest et ilgelt tahax magada. maja
on ehitatud kah nii et magamistoad on esimesel
korrusel ja meie aken on kohe vasta suurt ja ilusat
petoon myyri ( millele on ilusad puutyved pruuni
v2rviga piale joonistatud, selline tunne on nagu
metsas elax kui aknale pilgu piale lased) ja nii ei
olegi erilist v6imalust jahedal 6htutuulel aknast
sisse puhuda. ja konditsioneer on kah aint teisel
korrusel. no ja sis lubati kolmabax juba lausa 38
kraadi. ja minul ju teisiba ja kolmaba nagu
n2dalavahetus ja t88l ei pia k2ima. ja nii oligi
plaanitud et kolmaba on meil kolmel k6igil vaba p2ev
ja et l2heme kaunist ilma nautima. otsustasime ilma
nautida turismireisil. yhep2evasel turismikal mis viis
pingviinide kolooniat vaatama philip islandil.
omikul kell 6 oli 2ratus (kell kuus ei ole just minu
lemmik 2rkamis aeg, olen tige ja vihane kuni kella
12ni ) ja sis selgus et ilmateade on puusse pand oma
arvutustega - oli vaevalt 16 kraadi ja sadas nii nagu
pangest. treppidest tuli vesi alla nagu j2gala jugast.
jube. meie aga olime teel turismireisile ja ei lasnud
sellest suurest veest h2irida. buss korjas meid kiwi
otellist piale ja tegi linnas paar tiiru ja korjas
veel 3 inimest piale - 40 kohaline puss ja korjas
linnast 6 inimest piale - milline 8koloogiline
katastroof. milline raiskamine. aga see puss vedas
meid kesk linna kus vahetasime pussi ja seal pussis
oli juba palju rohkem inimesi. see puss v6ttis suuna
melbournei kylje all asuvate kyngaste poole. dandenong
renges on neil nimex. k6rgeim koht vist oma 2
munam2ge. seal m2gedes lookleb ajalooline rongiliin -
puffing billy. sinna me teel olimegi. enne rongile
minemist tegime veel v2ikese tee peatuse - suures
eukalypti metsas. need puudolid ikka massiivsed kyll -
m6ned k6rguvad lausa 100 meetrini. ilgelt pikad ja
siffakad puud. ilus. pets oli t2is papagoisid ja muid
ilulinnukesi - nii v2hemalt pussijuht r22kis. meie
kyll rohkem ei n2ind kui yhte vaest ja r2situd, l2bi
vettind papakoid. ei suutnud lennatagi, istus keset
muru ja nokkis midagi. 6nnex oli seal teepeatuses ka
katusealune ja me ei pidand keset muru seal lahiseva
vihma k2es seda va sooja ryybet alla kulistama. selle
ryype nimi oli edevalt bush billy tea ehk p66sa pilli
tee. p66sas = paju, pill = tablett, tee = rada ehk sis
paju tableti rada. ei ole just eriti loogiline nimi.
aga selle tee juures on yx traditsioon - nimelt bush
billy tea tehaxe paja sisse - puru ja vesi pajas,
natsa keeta. ja sis kui keend kyll sis piab seltskonna
noorim poiss paja k2tte v6tma ja teed t2is pajaga
kolm tiiru l2bi 6hu vibutama. ja mitte enda ymber vaid
ikka alt yles ja nii. mitte nagu vasaraheitjad kes
ennast keerutavad. tuleb yhel kohal seista ja sis yhe
k2ega vibutad selle paja yles ja nimoodi teed kolm
tiiru pajale piale ja teed ei tohi mitte yx tilk maha
langeda. vot. niipalju sis teest. sealt suurest
metsast me kimasime l2bi saju sis selle ajaloolise
rongi piale. auruveduril on ilgelt palju vaguneid taga
ja vagunid on k6ik ilma akendetta ja istmed on
niimoodi keskel et istud n2oga v2ljapoole. v2ga lahe.
peale 25 minutilist ilinemist akkas ka see karavn
l6ppex liikuma. aga sis ma kurvi pial n2gin et
tegelikult auruvedur ei vedanudki seda ezzsheloni, nad
olid oopis diisel veduri aakind auruveduri ette ja see
vedas meid. v2ga pettunud. selle v6lts aururongiga me
s6itsime kuni esimese jaamani - menzies creek oli
nimex. ega rohkem ei olex tahtnud kah sest ilgelt
p6rutas ja kylm oli ja vihm ladises n2kku. sealt me
l2xime juba uue pussi piale mis viis meid kuhugi
tallu. v6i farmi nagu siin 8eldaxe. nimex oli sel
kohal warrook cattle farm. mina kutsusin seda lihtsalt
varrukaks. see varm nimelt ongi sis nagu endine n2idis
sofoostehnikum v6i nii. et pussidega tuuaxe lolle
linna lapsi ja jaapanlasi( ja vahest exib m6ni
eestlane kah 2ra) ja sis kalli raha eest n2idataxe
lambatallesid ja vasikaid. vasikaid saab ka s88ta
lutipudelitega. ja sis on neil seal maailma k6ige
kannatlikum lehm. ta tuleb aedikust v2lja - l2heb
seina 22rde, paneb pea s6ime ja ootab. v6i 2kki ei
ootand just. lihtsalt seisab seal. ja sis m2kleodi
tytar jagab k6igile soovijatele plast topse ja laseb
neil ljehma ljypsta. kiwi ja jade olid ikka jummala
r6ngas et nisast jua v2lja said. ja nii olid ka ned 28
jaapanlast. mina r6husin rohkem kvantiteedile - pole
ju lehmasooja piima saand oma 10 aastat ja no see ju
nagu maailma parim asi. soe lehma piim. lehma juurest
veeti meid lamba aedikusse. seal temonstreeriti meile
lamabakoerte lamba ajamis oskusi. ma pole kunagi
p2riselt n2ind kuidas koerad lambit ajavad. yx oli
punane ja teine mustavalge kutsu. nad nii kihevil kohe
kui aedikusse said aga kogu aeg perenaise juures. ja
nii kui naine rusika k6rgele peakohale t6stis olid
koerad nagu kerav2lgud minekul. lidusid lambakarja
taha mis oli umbes 500 meetrit eemal. lambad ilusti
r6ngasse ja akkasid perenaise poole ajama. ilmselt
kuskil 8 minutit v6ttis neil aega kogu see jama. see
oli nii lahe vaate pilt. ja kui naine ytleb et tuleb
lambaid paigal oida sis nad ei lase ka yhtegi lammast
liikuma. ja kui tuleb ajada sis ajavad. aga ajavad nad
alati lambaid perenaise poole.mul on sest video kah
niet kui aega saan sis riputan ylesse. sealt aedikust
liikusime edasi lambapygamist vaatama. ja seda see
naine nyd kyll eriti 2sti ei osand. lammas sai nii 2ra
t2xitud ja p8etud oli ta kah ebayhtlaselt. kui ta
tagasi aedikusse lasti sis karjast 2 lammast surid
naeruk2tte 2ra. sealt liikusime aga suure tiigi 22rde
kus olid haned ja muskus pardid ja muud pardid ja p2rl
kanad ja paabulinnud ja yldse ilge linnugripp. ja
k2ngurud olid seal kah. aga kogu see aeg sadas ilgelt
vihma niet suurt ei viitsind end leotada seal. l2xime
koffikusse koffi jooma. sealt suundusime juba uude
pussi ja see puss oli viimse pingini turiste t2is.
ilgelt kitsas oli. ja paanika kogu aeg et kas mahub ja
kes kus istub ja kellega ja yldse. sealt sis s6itsime
philip'i saarele. seal kesk saart on kuaala farm. v6i
looma park. seal me jaluatsime meeldivas vihmas ja
vaatasime puude otsas magavaid kuaalasi, nad olid nii
pilves eukalypti 6list et neil polnd aimugi mis nende
ymber toimus. suht igav koht.
sealt me suundusime juba philipi saare pealinna -
linnakesse nimega cowes. pidada olema mingi ilge
kuurort aga selle vihmaga ei saand nagu suurt sittagi
aru. istusime tunnikese pubis ja m2ngisime piljardit
ja j6ime 6lut. sealt suundusime aga juba ookeani
poole. the nobbies oli kohax ja see oli nagu see koht
kus saar 2ra l6ppes. seal olid m6ned kaljud meres kus
olla kotikuid v6i hylgeid irm palju aga mu silm es
seletand essugi selle tuule ja vihma k2es. aga ilusad
lained olid merel. suured ja v6imsad ja kui kivi vasta
l6id sis oli nii et teist korda ei olnd enam vaja
lyya. seal oli ja ilge merelinnukeste koloonia.
kajakad nimelt. igal pool. terve maa ja 6hk oli neid
t2is. aga syya seal neil vist eriti ei ole sest nii
palju surnud linnu korjuseid oli et jube kohe,. aga
2kki oli oopis linnugripp v6i nii.
ja sis viimasex peatusex oli meil pingviinide paraaad.
sis selline rahateenimise v6imalus looduse pealt.
seletavd seal et no vot on alles iidne ja ainulaadne
rituaal ja puha et igal 6htul ronivad miljonid
pisilinnukesed lainetest v2lja kut tsaar tsaltaani
v2gimehed ja tsernomoor k6ige ees. aga ma m6tli kohe
et asi veits teistsugune - linnukesed tulevad raskelt
p2evat88lt koju lastele syya tooma ja sis seisab mingi
300 inimest mere ja kodu vahel ja vahivad. ilged
perverdid. kogu see raffamass irmutab linnukesi nii
et nad suurt ei julgegi v2lja tulla. hea kymme
minutit loksuvad seal vahutavas vees ennem kut syame
rindu v6tavad ja jalad maha panevad ja sis kuis
v2ikesed torpeedod m88da liiva rohu poole. seisame me
seal grupi jaapani 2rimeeste keskel. neil k6ik soojad
tekid ymber kui mina seal oma dressika v2el l6disesin.
ja nii kui yx v2ike pingviin jala rannale pistis
akkasid mehed uilgama. k6nelesid seal midagi oma
jaapani keeles ja ainuke asi millest mina aru sain oli
shusi, shusi. nad tulid siia austraaliasse pingviini
jahile et sis v2rskest pingviinist delikutessi teha.
jube r2ige ju. aga nemad armastavad kohe k6ike toorelt
merest syya. tava selline. siin kohal mainin ka 2ra et
jaapanist startisid just antarktika poole teele
vaalajahi laevastik ja neil on plaanis sel aastal
tappa 500 vaala. aga no ega neid sis ei saa ju
syydistada - nad teevad seda ainult uuringute jaox.
research. uuringud on v2ga t2htsad ja neil endal on
kah kahju et selle k2igus 500 vaala v2hemax j22b aga
uuring on uuring. see sellex. pingviine aga uhtus
randa aina enam. eelmisel 6htul oli loetud 505
pingviini. ja v2lja tulevad nadsis kui p2ike loojub ja
pime on. rananst vanguvad nad edasi duunide vahele kus
neil uruaugud ootavad. k6ik duunid olid pingviini
laulu t2is - mis rohkem kyll r88kimisena k6lab. nad on
v2ga l2rmakad linnud. aga nii armasad kui nad ringi
liiguvad vankudes. m6ni vaene pingu jalutab oma 1,5
kilomeetrit ennem kui pesaauguni j6uab. selle ajapiale
on aeg akata tagasi merepoole liikuma juba. vaesed
linnukesed. aga pildi tegemine ja filmimine oli seal
keelatud rangelt kohe. see pidavat olema pingviinidele
tervist kahjustav. seep2rast myydi suveniiri poes
pingviini pilte 17 krooni tykk. tavaline foto, 1.70
dollarit. aga see olla 8koloogiline ja keskonnakaitse
s6bralik foto nagu seal yteldi. ma arvan mehed et see
on me tulevik. ea 2ri idee. aga noh, mis ma nyd enam
sellest. peale seda pingviinide paraadi oli 2.5 tundi
pussis tagasi melbsi. pool magades pool 2rkvel. vihma
aina sadas. aga p6ud on s22nne et jube kohe. s6itsime
tuuri k2igus ka m88da yhest melbsi veeoidlast kust
meie joogivesi tuleb - seal oli aint 1/3 vett
tavalisest tasemest. v2ga tyhi paistis. dussi all
loeme sajani ja sis peab olema puhas.
muidu oleme aga k6ik ilges j6ulu ootamis 6hinas. okse.
randa tahax juba minna haisid s88tma. kaua v6ib.

OBUV6IDUS6IDUAJAMINE JA J6ULUD

eelmine n2dal k2isime kiwiga linnas soppamas. vabal p2eval pole ju suurt midagi teha. ilus ilma kah ja nagu patt diivanil lebotada terve see aeg. jalad alla ja linna piale. k6nnime sis m88da seda tiohedat kaubat2navat mis on t2is igasugu urkapoekesi mis myyvad odavat iina sitta mida minu arust kyll keegi ei osta. ja kohe selle urka poekese k6rval on mingi ilge virmanimega pood nagu disel v6i swarovski. igale innaklassile on midagi. aga vot maitse meele pealt oli kyll kuidagi kefasti - keset oktoobri kuud, 24 oktoober - seati pysti keset linna suurt plastikust j6ulupuud. oktoobris. ja puud. selline s2rav roheline plastik. s2ravrohelisest palstikust viisnurgad mis moodustasid koonuse mis pidi meenutama kuuske. see oli oma 18 meetrit k6rge kah veel et ikka kaugele n2ha olex. vot oli maitse lagedus ja ilge yllatus. no m,ai saa aru - akaku sis juba mais j6ule pidama sis saax raffas talvel ka 6iget j6ulumaitset suhu kui ikka p2ris lumi maas on. nyd on nii et ilmad l2hevad aina soojemax. olen juba mitmel p2eval igi valanud. 2 p2eva on isegi yle 30 olnud. aga just algas november ja kuu aja p2rast on suvi siin ja sis ei ole enam nalja - peab oma igin22rmed ja sisemise jahutussysteemi 2ra timmima et see selle suure koormusega ikka toime tulex.
sis veel et melbourneis on igal kevadel - spring carneval. see algab septembris ja l6peb novembris ja on yx l6putu obuv6idus6idu ajamine. terve selle aja on igal n2dalal m6ni suurem s6it ja sis novembri esimesel teisp2eval on melbourne cup - mis on siis austraalia k6ige prestiizzhikam obuv6idus6iduauind. kaks n2dalat tagasi oli caulfield cup - see selline v2ikseb aga ka v2ga populaarne. seal oli ilge traama - mingi obune akkas perutama enne rajale minekut ja rebis endal mingi kaelanaha maha ja ei saand joosta. ja t2nu sellele sai see obune kelle piale ma 10 taala panin esi koha. vot sis. v6itsin pea 70 taala. lihtne. aga see oli vast algaja 6nn. igatahes on melbourne cup'i p2ev k6igile melbuurlastele vaba p2ev. kohalik riigi pyha. ja sis saavad k6ik minna vaatama seda - meestel on soovitava kanda lipsu ja triiks2rki ja naistel on kybar oluline. ja ni nad sis l2hevad sinna. oma 200 000 iminest korraga. sellep2rast mina otsustasin et mai l2he sinna. et parem lesin diivanil. v6i 2kki l2hen randa tervisejooksu tegema. aga sellest ajast kui spring carnevaal akkas on kogu linn keerand end obulainele - poed myyvad aint kybaraid ja lipse ja ylikondi ja kleite. k6ik reklaamid on seotud obuv6idus6idu ja ilusate riietega. v2sitav. ja nyd kohe j6ulud otsa - jube tylpimus on sest k6igest. maale tahax vahest.

OMMIK TULI VARA

p2ike polnd veel 6ieti yle m2e servagi saand kui juba oli vaja ju kimada sinna m2e poole et ikka lumele saax ennm kui see 2ra sulab. kuigi 88 oli ilus karge ja kylm olid viimasd p2evad ju yllatand v2ga soojade kraadidega ja mul oli kartus et kas ikka j2tkub seda lund. no ja kell 9 omukul akkas ka suusatund kuhu j6udma pidime. kiwi ju pole varem suusa peal olnd. kunagi ei ole olnd. mina ei tea kyll kuidas ned vaesed lapsed nii moodi on yles kasvatatud. aga jah. et sis kuna mina ju ka sellise suure m2e pial ei ole kunagi k2ind - omal ajal kuke karry viis mind kuutsem2ele korra, sis sai m2e suusa 2ra proovida aga nyd m6tlesin et teen ikka selle 6ppetunni l2bi. seda enam et lifti pilet ilma v6i koos 6ppetunniga oli samas innas. niet vahet ei ole, lihtne. meie 6ppeklassis oli kaks tibi, meie ja kaks suurt kutti. ned suured kutid olid k6ige lootusetumad. minul muidugi ea meel et kiwist veel ullemaid on et muidu mul 2kki eestlasele omaselt akkab 2bi ja 'ei-tia-mis-teised-must-m6tlevad' syndroom tuleb kah. aga vot ei tulndki. kiwi algul ikka pyherdas ja ei suutnud oma suunda ega kiirust kontrollida. aga purssis ja rassis. ja peale 2 tundi kestnud 6ppet88st tiivustatult me l2xime ja istusime maha. mul oli vaja saapad jalast 2ra v6tta sest valus oli. peale ohtrat vee joomist ja veidikest maha jahtumist ( p2ike siras kut viimne p2iv akats tulema ja tegi olemise lumel ikka v2ga soojax) otsustasime et l2heme parematele jahimaadele. et l2hme sinna kus ikka suuremad langused ja p6nevam elu. mina olin muidugi ylir6ngas sest suusatamine tuli nii 2sti v2lja mulle ikka v2ga meeldis see koht ja yldse oli hea meeleolu. minu 6nnetusex oli vaid see et kiwi tuli igast m2est v2ga aeglaselt ja yldiselt veereldes alla ja ma ei tahtnud teda yxi j2tta ja sis ma pidin teda kogu aeg m2e all j2rele ootama. aga igav ei akand ka siis sest tsirkust ja leiva oli seal mitme rubla eest. eriti pakkusid seda meelelahutust lumelaudurid. ned ei n2e-ei-kuule aga ei pidurda ka ja sis nad ikka pidevalt lendasid vasta seina v6i inimesi v6i lihtsalt hange. ylds eoli m2e pial 13 lifti t88s aga radu oli palju rohkem sest paljud eri tasemega rajad viisid sama lifti juurde kokku. meie algajatena kasutasime vaid 4 erinevat rada. sis kui sellest neljast isu t2is sai sis me l2xime ja otsisime uue koha. sellex uuex kohax oli yx rada millel silt ees et ' k6ige lihtsam'. no ma ka kohe risti ette ei l88nd ja et kui juba silt peal sis ni ongi ja alla ma p6rutasin. mina ei tia mismoodi see see k6ige kergem rada oli. keerata yldse ei saand sest rada oli kitsas ja rada oli laudurite poolt ni kynklikux s6idetud et kui ma sis ilge lauluga sealt yle lendasin sis oli m6te kyll peas et kui nyd kukun sis on kana-akkliha must j2rel ja ei midagi muud. irm oli. mina tulin liiga kiiresti alla aga kiwi ei saand yldse alla. oi ma ootasin. see ikka pikali ja sis akkab pysti ajama aga kukub juba teisele poole, sest m2gi oli v2ga j2rsk. sis ta sealt ni kahe meetri kaupa tuli. ikka pysti pikali pysti. peale seda me otsustasime ikka vanade radade juurde tagasi minna. ennem seda veel v6tsin saapad korrax jalast 2ra et valu leevendada. aga sis juba tagasi m2ele ja kiwi tegi j2rjest paremini ja oli ise v2ga vaimustuses k6igest sellest. ja l6ppex tuli ta juba m2est alla suht kindlal suusal ja kiiresti. sis oli tegemist et m2e otsast 2ra saada. liftid suletaxe kell 5 6htul. ennem kui pimedax l2heb. aga kiwi ikka et teem eveel yhe s6idu ja sis veel yhe ja sis veel yhe. ja nii l2xki et kella 3 sai kell 5 ja oligi meie aktiivne puhkus kui selline l2bi. veel paar heldind pilku m2ele ja tagasi hotelli. seal oli ka saun mille m6nusid ma sis peale rasket fyysilist t88d nautisin. polndki juunist saadik saunas k2ind ju. kuke seened seljas. sis oli nii ea v2sind tunne peal et ei suutnud midagi teha - isegi viina ei suutnud juua. ja no kuna seda ennem on juhtund et ma klaasi tagasi lykkan. aga vot nii just oligi. kell 8 oli selline uni et no enam ei j6ua silma lahti oida. nii me mati juurde l2ximegi - m6tted veel m2el ja uni t2is lund ja keppe ja j2rskusid n6lvasi. ommuk tuli ni ruttu. ja oli seda yllatust kui avastad et voodist ei saa v2lja sest enamus lihaseid on streigil. mai tiadnudki et mul niipalju lihaseid on. ja t2na on juba teien p2ev ja ikka on nii valus et ei saa trepist k2ia 6ieti. aga see valul on magusad m2lestused, niet elame veel. mul on veel 3 p2eva t88l k2ia ja sis paneme juba uute avaruste poole - tasmaaniasse minema. ex sis peale seda j2lle.

AUGUST, LUMI JA KUUVARJUTUS

nii sis, kiwi korraldas v2ikese aastap2eva yllatuse mulle. et nagu 2 aastat koos oldud ja et t2histada seda suurt saavutust, viis ta mu m2gedesse. austraalia k6rgeim m2gi on 2228m k6rge, aga see asub new south walesis. m2ed j22vadki nagu kahte osariiki - new south wales ja victoria. victorias on enam v2hem 3 kuurorti kus korralikult suusatada saab. falls creek, mount hottham ja mount buller. sinna mt. bullerisse me sis l2ximegi nagu l6ppex v2lja tuli, sest kogu yritus oli yllatus ja mul polnd aimugi kuhu me suundume ja mis toimub. mt. buller on ka melbourne'le k6ige l2hemal. kuskil 3 tundi s6itu linnast ja oledki lumes. ilm on meil olnud v2ga suvine. selline 20 ja 25 kraadi vahel ja l6putu p2ikesepaiste. ilus. magnooliad 6itsevad kuis j6uavad ja kameeliad ja kirsid ja ploomid ja yldse k6ik on nii kevadine. niet alustasime oma teed teisiba ommikul kell 11 ja v6tsime suuna p6hja. hume'i kiirteele, mis viib otse l2di m2gede ja mingi 800 km p2rast saabub sydny'sse. aga nii kaugele me ei j6udnud. juba peale 96 km kiirteel mis oli pikitud kiirus kaameratega, keerasime me tallarook'i et v6tta otsesem suund mt. bullerile. tallarook'is oli ka yx v2ga ilus nurga hotell-pubi kust me syya otsisime aga kuna naine utles et syya ei ole ja syya ei tule sis me kysisime et kas koffit saab. ta vastas et ega ta koffit teha kyll ei oska aga ta ikka proovib. no ja sis ta proovis. tulemus oli jube. laus r6ve jook. tahtsime coffee latte't ja saime leige ilma vahuta piima kuhu oli segatud 1 teelusikat2is lahustuvat koffit. tase. aga kuna ta oiatas sis me suurt l2rmi ei teind ja neelasime kinnis silmadega selle lyrri alla ja kimasime edasi. j2rgmisex kohax oli yea, no on ikka yx h22ldamatu nimi sel kohal - yea. aga vaatamatta nimele oli terve tee sinna v2ga ilus. v2ikesed m2ed ja puud ja kaljunukid ja tee l2x nii sinka vonka et andis rooli oida. ja kui palju lambit oli igal pool. ja lehmi kah. yldse selline p6llumajanuslik piirkond. ja vaatamatta suurtele p6udadele oli terve tee nii nii roheline et kohe ilus oli. yeas me ka v6tsime v2ikese eine- mis osutus maailma k6ige paremax foccaciax mis ma elus saand olen. selline kodutehtud sai ja k6ik head asjad vahel. viis keele alla. koffi aga oli ikkagi imelik. mul on tunne et nad lihtsalt ei oska maal head koffit teha. aa, tallarook'is n2gime me ka k6ige edevamat mullet'it. mullet on selline soengumood mis on v2ga aegund ja naerualune. aga maakohtades leiab seda siiani. tuli mees yhelt poolt, selline 48 aastat vana, palju halli juust tumedas peas. ja juus jummala lokkis. ja sis eest ja pealt ja k6rvalt on k6ik juused siilipeax aetud ja sis kuklas oli selline 40 cm saba. mitte hobuse saba aga lahtised lokid, pikad ja lokkis. ja sis siilipia igalpool mujal. no ma kohe vaatasin, sest sellist mulletit juba igap2ev ei n2e. vanasti, 80'ndatel oli kadunud gunnar grapsil kah selline soeng. ja kui ma h2sti m2letan sis mingis 4-5klassis varakoolis oli ka mul endal selline lahe stiil. yldse oli populaarne. aga jah yea'st me v6tsime suunax bonnie doon. see koht on kuulsax saand l2bi vilmi "the castle", 'kindlus', see on austraalia kultus vilm, kus lihtsad inimesed saavad v6idu suure korporatsiooni ja 2rihuvide yle. ja neil lihtsatel inimestel oli v2ike suvekodu bonnie doon'is. see asub omakorda eildon'i j2rve kaldal aga l2hemal inspekteerimisel selgus et kohu see j2rv oli veetu. mitte tibagi ei olnd. p6hi oli k6ik roheline ja puudki olid akand kasvama seal, niet ilmselt ei ole seal vett olnd juba m6nda aega. suund viis meid aga edasii mansfieldi poole. teepeal j2id silma nii m6nedki surnd k2ngurud ja vombatid. ja elusad papagoid - punased, sinised, hallid, roosad, mustad ja valged kakaduud. mansfieldist me lihtsalt s6itsime l2bi ja mt. bulleri tipp juba paistis eemal, 49 km eemal. 88bimiskohax oli kiwi v6tnud v6ikese kuurort - hotelli kuskil 17km ennem m2e tippu. absoluutselt ilus koht. ilusad rohelised kynkad ymber ringi, mt. bulleri tipp piilumas yle kynka. ilus maastiku kujundus, suured aiad ja tiigid ja voolavad veel. yldse selline fantastiline vaikne koht. olnud end sisse seadnud l2xime me suusa varustust laenutama. suusad ja kepid kaa ja pyxid ja jope. suusasaapad ei ol ejust minu k6ige paremad s6brad. mul on lihtsalt teistsugune jalayles ehitus kui teistel ja sellep2rast akkab mu jalg ilgelt valutama peale m6ningast saapa kandmist. seekord sain yllatavalt head saaapad. aga sellest iljem. varustus k2es - kimasime l2himasse pubisse 6llej2rele. tagasi otelli ja kesvam2rjukest libistama. sis oli meil veel 6htus88k plaanis. ja kiwi oli t6eliselt h2sti orgunnind - ta kohe mihkel selle peale. istume restoranis laua taga ja vaatan mina v2lja ja mis ma n2en - kuu akkab varjutama. l2heb aga j2rjest punasemax. no vot sis. niet mina sain kingitusex ka kuuvarjutuse. p6hku pugesime varakult sest j2rgmine ommik ootas eest lumi ja m2gi ja vaja ju puhanult valmis olla.

eino kaua v6ib yhte juttu kirjutada

juba akkab kuu sest m88da saama kui me seal ringreisul k2isime aga no ei saa ega saa juttu l6pule. see see on kui pole oma netti ja piab peale t88d kalli raha eest ja v2hese ajaga akkama saama. pooleli j2is sis p6lend metsas ja kose 22res. sealt s6itsime edasi p6hja poole. halls gap oli kyla m2gedes. ennem seda jooksis meil teepial 7 kitse. austraalia kukkurkitsed. olid umbes 2 korda suuremad kui meie metskitsed. aga hirve moodi nad kah ei olnd, niet ikka kitsed. ja suht rahulikud et kui olex sada sees ja kurvid sirged sis olex ikka oma 3 tykki maha niitnud. olex olnd nagu tavap2ev eesti liikluses- 3 surnd matsi. aga 6nnex oli meil just kiirus v2ike sest oli ju vaja vaadata suuri valgeid papagoi parvi mis puudeladvus tiirlesid ja siga k6va h22lega suhtlesid. no ikka selline karje on neil linnukestel. sis peale seda faunaga tutvumist oma kilomeetri p2rast saabus halls gap kus vaatamis v22rsusex oli aborigeenide kultuuri ja ajalookeskus. ilge pirakas keskus oli - aga noh neil ju ajalugu kah ju oma 50 tuhat aastat vana. suur suveniiri pood ja koffik ja seintel suured pildid ja informatsiooni plakatid. ja sis sutsti yle 6ue oli suur 8ko maja. kakaduu siluetiga, sest aborigeenidele on kakaduu teadmiste hoidja ja yldse ime hea linnuke. seal sis oli kogu maja infi t2is ja keset maja oli suur tule ase ja kokkusaamis koht ja sealt l2x tee spiraalis teisele korrusele ja kogu see spiraal oli t2is pilte ja jutte. ja kui ma olin k6ik l2bi lugend ja j6udnud teisele korrusele sis oli mul pisar silmas sest nii koledad jutud olid vaestest aborigeenidest ja sellest kuidas valged inglased neid kohtlesid. ajalugu on ikka yx jube asi. aga teada sain ma ka se3da et aborigeenid ei ole ju yldse aborigeenid. et tegelt on nende nimi koori. koori - sellise nimega kutsuvad nad end ise. ja just need aborigeenid on koorid kes elavad siin victooria ja new south walesis. seda kas p6hja teritooriumi aborigeenid ka koorid on selles ma selgusele ei j6udnud. ja kysida kah ei julgend, seal kyll oli yx p2ris abo kah aga sel oli nii palju tegemist teiste kylalistega. kyll olex tahtnud lihtsalt seista ja vaadata teda sest ta oli nii huvitav abo vana aga imelik ju, talle 2kki ei olex meeldind. niet sealt majast sain sis omale palju infi kooride kohta ja ajaloo kohta yldse ja ilge nukker oli meel. sealt me s6itsime sis l2bi kyla ja ylesse m2gedesse. seal ollla suur jugala j2ga ja igle palju vaatekohti kus ilge ilu ja yldse . selle aja piale kui me tippu j6udsime oli pilvisus tihenend ja sadas r66msat seenevihma. olukorrart oolimatta k2isime k6ik vaatamist v22rt kohad l2bi ja kujutasime enale lihtsalt ette kui ilus vaade sealt v6ib avaneda kui olex selge ilm. k6ik l2bi k2idud akkasime s2ttima end kojunaasmisex sest oli juba kella viia tee aega ja tee tagasi oli pikk. ja kuna kiwi tegi k6ik m2giteede kurvilised otsad ise sis minule j2i pikk sirge kiirtee koju. ennem kiirteele minemist k2isime ka veel halls gap'i veinikojas. nad seal akkajad oma veinidega. maitsesime sis ikka korralikult ennem teele asumist ja ostsime kaasa kah. midagi erilist ei olnd sest mull suht suva, pea asi et kraad sees on. nu ja sis kiwi j6i kolm purki rummikoka segu 2ra ja akkas norskama mu k6rval niet mul oli suht yxik tunne koju s6ita. aga ilus oli. ja sis muidugi oskasin ma kuidagi mingi nippega melbourneis vale v2ljas6idu v6tta kiirteelt ja enam v2hem exisin omas kodus 2ra. sest j2ia jala ja yhis transpordiga on oopius teine lugu kui ise juhtida ja suunda v6tta. l2bi 2da sain ikka yle j6e l6unapoole ja kodus me olimegi. 3 p2eva ja mingi 1200 km austraaliat n2htud. nyd seedi neid m2lestusi et pensioni p6levs veel k6ik meeles olex.

viimne p2ev ehk l6pp sel lool

aga oli kolmaba ommuk ja 2rkasime hamiltoni linnas oma motelli tuas. ja kui kardinad aknal eest 2ra t6mbasime sis - oh yllatust - sadas laus vihma. aga ikka l2xime veidix ajax linna piale k6ndima. temberatuuri j2rgi olex kogu see vihm pidand suht lume moodi olema sest ni kylm oli. aga ikke oli vedel. sis k2isime m88da neid poode kus myyaxe k6iksugu kurmee moose ja balsamiini 22dikaid ja orgaanilisi ube ja mitte muffigi osta ei ole aga ilus vaadata. ja kui piale veidi ajast t8llerdamist mu kaela lihased 2ffardasid mu maha j2tta ja soojale maale kolida sis ma l2xin ja ostsin puest salli. 2sti suure ja pika ja triibulise. kuke ene ytles kyll et ta v6ib mu vana salli ju eestist posti panna et mis ma raiskan raha ja ostan uut aga no siin maal on see talv ju kah selline yyrike et selle aja piale kui see sall olex kohale j6udnud olex me juba k6ik rannas olnd ja p2ikese k2es nahav2hki toitnud. niet ostsin kalli 7.5 dollari eest salli. sis s6ime ommikust(subway bmt, mis on mu lemmik s88k yldse)(piale sokolaadi) (ja kypsiste)( aga see sellex)ja sis juba j2lle teele. tee viis aga p6hja. suunaks dunkeld'i linnake. see oli viimane asustus ennem raffus parki mis kandis nime grampians. mis pidada olema nimi shoti m2gismaalt. aga huu keers. seal l2x ka tee kahex. yx suund l2x m2gede k6rvalt ja teine l2bi m2gede. me l2xime l2bi. see dunkeldi linnake aga oli kahe suure myraka kalju tyki varjus. need olid need samad 2 kalju tykki mida ma olin juba eelmine p2ev kaugelt, 80 km kauguselt n2ind. nii suured olid. oma 200 meetrit maast otse yles. ja ymber ringi lame maa. aga kogu see raffus park ja m2ed olidki sellised v2he teist moodi. nagu olex kunagi maapind purux l2ind. ega nad v2ga suured kah ei olnd, k6rgeim tipp oli 1167meetrit. ja kestsid nad kah aint mingi 80 km pikku pidi. ja si oli j2lle lame maa. imelik. aga jah, et me sis l2xime l2bi m2gede mis olid kaetud eukalypdide ja muude p2rismaalastest taimedega. v2ga lahe mets. ja peale 60 km kimamist oli meil esimene vaatamis v22rsus - silverbend falls. ja kogu see 60km metsas ja m2gedes m88dus kui silmapilk - ja kohu see tohutu massiiv oli p6lend. 2 ja 5 aastat tagasi oli kogu raffus park maha p6lend. aga 2rge nyd kohkuge - see on v2ga vajalik kohalikele taimedele sest nende seemned ei idane ennem kui nad on tule poolt 2ra stratifitseeritud. niet hea aga imelik vaadata et kilomeeter peale kilomeetrit oli k6ik p6lend mets.

teine p2ev teel - portland ja maailma ilu

teise p2eva ommikul panime autule varakult h22led sisse ja akkasime ymbruskonda uurima. otellis n2gin v2ikest bookletti mingist koffikust kus on ka klaasipuhumine osa teenindusest. no ja kuna mina olen juba ammu klaasipuhumisest suurimat viisi sisse v6etud sis ma kohe tahtsin minna sinna. ja l2ximegi ja saime koffit ja ilusaid klaasist asjasi n2ppida ja yldse oli irm ilus ommika ja k6ik ni ea - aint et jah- ainuke asi mis oli puudu oli see sepp kesse pidi seda klaasi puhuma seal. no oli v2ike teatis kah yleval et mees ei j6ua 7 p2eva n2dalas puhuda kogu aeg ja et t2na ta puhkab. kyll olin mina 6nnetu. meel m6ru - autosse tagasi ja minama sealt - tee viis m88da mere22rt ja ilus oli. p2ike ja k6ik. aint et kylm oli. eesm2rk oli portlandi j6uda mis oli oma 200 km l22ne suunas. ja just ennem portlandi kui ma oma loiu pilguga m88duvaid eukalypti latvasi v2isasin sis m2rkasin nutsu oksal. no mina sis kriiskasin kut ratta pial et vaja auto ymber keerata ja vaja ikka minna vaatama et 2kki on koaala. ja ikka kriiskasin. aga ilge raske on autot keerata ymber 4 ralisel kiirteel. aga kuidagi se kiwi ikke tegiu u-p88rde ja l2xime tagasi. austraalias on j2lle ni et ega tee serva ei tohi autot eriti j2tta. seadus ei luba. niet pidime otsapidi peris kraavi man88verdama. aga no 2kki on ikkagi koaala niet mul suht suva sel momendil et kas seadus lubab v6i kas autu on kraavis - ikkagi loom, kohalik loom. ja sel momendil polnd mul meeles enam mingid maod kes igal pool teeservas lesivad - lidusin aga puudesallu oma koaalat kaema. nu kui ma sis n2gin et ongi ehtne koaala, ni ilus ja karvane. silmad olid teisel ni pilus. ja pilk tuhm. oli end vist eukalypti lehtedest ni plivisse s88nd et ei saand m6hkugi aru misse toimub. no kui pildid tehtud ja ilus loom otsustas eukalypti j22nuseid sisaldavaid pabulaid meie poole teele saatma sis mul 2ketse tuli meelde et nende puukoorte vahel seal maas v6ib ju sada madu olla ja et ega sealt nyd eluga kyll enam auto juurde ei saa. et otsas minu ilus elunatike. 6nnex just nii ei l2ind. maod olid kuskil mujal sel p2eval. ja sis sealt koaala juurest sutsti yle m2e oligi portland. ja kesse seda oskas arvata et kui koha nimi on portland ja asub mere 22res sis et oh yllatust - oli ilge suur port seal. ilmatuma suure laevaga. linn ise oli ilus ja kena, v2ga v2ike aint ja suuremasti seotud sadama t88ga. suured vilja kuivatid ja oidlad ja ni edasi. aga sealt mingi 20 kilta edasi ma vaatasin oli kaardi piale m2rgitud et on petrified forest ( ja ega mina ei tiadnud mida see t2hendab, uus s6na) ja et suur kotiku koloonia. ilmatuma lahmakate austraalia karvasuljestega. sinna me sis suundusime. teele j2i cape bridgewater beach. ja see oli selline valgeima liivaga, pikima rannaga, ilusaima vaatega, v2hemate inimestega koht yldse. mulle nii meeldis. ma kohe olexki j22nd sinna istuma. vaade oli vappustav. kui aint olex soojem olnd ja olex saad ennast vette haidele n2ximisex heita. oi olex ea olnd. aga ei saand. sealt sis j2lle yle m2e s6itsime selle mystilise petrified foresti otsingule ja muidugi ylged ka. ja sis kui olime otseselt j6udnud maailma serva - selline maastik oli et tundus kyll et nyd ongi ots. seal ilus taffel yleval infoga et yljes asub 2.5 tunnise jalutusk2igu kaugusel. no me sis saatsime ned yljed sinna kus se sammune. aga see mets mis kaardil oli see oli vaatamist v22rt. kivistunud mets. 100 miljonit aastat vana. mingi geoloogilise nykkega olid need puud j22nd tol iidamal ajal mingi pinnase alla. ja sealt pinnasest olid sis soolad ladestund puu sisse ja sis oli p2ike 6hk ja vesi uhtund muu v2hem t2htsama prygi minema ja mis j2rel oli oligi kivistundud mets. k6ik ni ilusti s2ilind. tyved pysti. oksad ja lehed. seletamatu. aga panen pilte ka juurde kunagi sis on parem aim. sealt sis sain k6ige suurema elamuse. tagasi auto pool eminnes n2gime ka v2ikest vaala veest v2lja yppavat. aga ta oli ni v2ike alles et ega suurt ei n2id, ta oli suht kaugel merel. ja sis oli juba p2ev 6htal ja oli vaja 88maja leida. tagasi portlandi ja sealt v6tsin suuna hamiltoni peale. mis j22b nagu sisemaa poole. teel olles n2gin kaugustes imelikke suuri, tohutu suuri kalju tykke. terve silmapiir oli sile ja sis 2kki 2 suurt kaljut. no ma m6tlesin et 2kki on silma pete ja kiwit yles ei akand ajama. ta yldse magas 2sti palju asju maha. uniloom. hamilton oli v2ga armas v2ike linnake - ilus. v2ike. ja oli selline talvise sooja h6nguga. kuigi oli ilge kylm v2ljas oli linnas sellist sooja h6ngu, nagu olex t2naval h66gveini myydyd. ja et nagu kunagi tulex j6ulud. selline harras meeleolu. motellis end sisse seadnud l2xime aga linnapiale laiama. syya ja juua ja piljardit. ja tudile. selline oli sis teine p2ev. tore on olla ilus.

koaala, surnud k2ngu ja ruu

aga nyd ma sis kriblan veits sellest kuidas ma m88da suurt ookeaani teed s6itsin.
great ocean road. l2heb m88da kallast melbourneist adelaidi. ea mitu p2eva s6idad seda.
esmaba varaommikul kui kiwi t88lt tuli sis ta l2x ja korjas meie uhiuue autumobiili yles laenutusest - toyota yaris. selline imetilluke auto oli. h6bedane. nu ja sis me akkasime kimama m88da princess'i kiirteed ranna poole. esimene koht oli geelong mis ette j2i. see on selline melbu' satelliit linn. 70 kilta linnast eemal ja mingi 15 tuhhi inimesi k2ib igap2ev sealt melbusse t88le. muidu elab sial ainult mingi 250 tuhhi. aga linn ise oli v2he odava v2ljan2gemisega ja veits liiga t88stuslik. niet me ei akand aiga raiskama ja kimasime ilma piatamatta edesi. ikka rannapoole. ja sis 2kki oligi selline ilus meri ja p2ikesepaiste. see oli torqui. v2ikene surfi linnake. seal tehti mingi surfi film kah, blue --something. ei m2leta enam. aga kuna kylma oli umbes miinus-pluss 13 kraadi sis vette ei t6mband. niet j2tkasime aga oma v2ikeses yarises teekonda m88da ookeani serva. ilusad vaated igas suunas. v2ga raske teel pysida. eriti kui oled kuke ene poeg ja sis oled juba geneetiliselt seatud nii et vahid aga ringi ja rooli ei j6ua j2lgida. olex sis veel et sirge tee ja lai kah. aga no kussa sellega. ei ole. nigut tagasi uuzjameremaal. ikka kurv paremale, kurv vasakule, kurv paremale, kanna p88re, vasem-parem-pidur-gaas. oles k2iku ka vahetand aga ei saand ju, automaat k2igukast oli. aga see sellex. sis peale seda kui ma olin tydinenud nendest suurep2rastest ookeani ja m2gede vaadetest sis me j6udsime linna nimega lorne. selline tilluke ranna kuurort m2ekylje pial. 2sti maaliline. rand ja mets ja m2gi ja no k6ik mida yhex puhkusex vaja on. ainult et juulis - keset talve- ei olnud seal mitte kui muffigi teha. enamus 2risid olid k6ik myygis ja kogu linn tundus nagut letarghias viibivat. aga noh ex nad ise tia paremini. sis sealt lorneist me keerasime metsa sisse ja m2est yles ja l2xime jahtima erskini koske. pidada irm ilus olema. ilm oli selline suht vihmane ja m2rg. aga l2xime ikkagi. ja ea oli et l2xime. oligi ilus. aint et ilu tuli ilge vaevaga. te ei oska aimata kui palju treppe ma pidin l2bima et sinna alla orgu j6uda kusse juga oli. oi see oli vast vaev. aga no et yles tagasi pidi ka veel ronima see oli kyll juba liig mis liig. ma ytlen ausalt. ma olin suremas. jalalihased v2risesid p2rast nii et vaat ei saa pedaaligi vajutada. piale v2ikest puhkust kimasime tagasi lornei ja sealt j2lle edasi m88da maalilist rannikut ja 2hvardavaid kuristikke l22nepoole. sis oli ilge pikk maa millest ma suurt ei m2leta. 2 tundi tyhi koht. m2letan et puud olid ja paar surnud k2ngurut teel ja et ilm l2x ilusax aga midagi rohkemat ei m2leta. ja sis korraga m2letan j2lle v2ga 2sti. oi kui ilus oli. 12 apostelit. ned sellised meres turritavad kalda j22nused. 65 m k6rged ja triibulisest kivist. mida nemad kutsuvad lubjakivix aga mina liivakivix sest kogu koht oli nagu teavaskoja kalju ja ilmselt ei ole uzdraallased kunagi eesti raffuskivi n2ind ja nad ei tia t2pselt milline lubjakivi v2lja n2ev. see n2gi seal igatahes v2lja nagu liivakivi. no ja kui ma aega saan sis ma riputan paar pilti kah yles seia. sest asi oli t6esti ilus. nad sin nagu irmus uhked ka selle yle, et nagu kohalik maailma ime. tohutult v6imsad olid nad ikka. kuigi jah 12 apotelisty on aint 8 alles j22nd sest suured ookeaani lained teevad oma t88 ja niidavad apostleid p6lvist nigut kalevipoja n6iutud m66k peremeest. ja nii ongi et yx apostel kukkus merre eelmisel talvel. aga sealt mere serva pidi s6ites n2gi igasugu uvitavaid moodustisi mis vesi 6hk ja p2ike on kokku keerand sellest lubjakivist, mis n2eb v2lja nagu liivakivi oopis. ja sis peale seda maailma ime vaatamist akkas p2ike end tudule s2ttima ja meie akkasime otsima kohta kuhu kotid maha panna. ja sellex kohax me valisime warrnabool'i linnakese. mis oli v2ga ilusa rannarajooniga. tohutu park inimestele. terve ranna ala. tohutud ruutkilomeetrid. k6ik aint avalik plats - puud ja m2ngu v2ljakud ja teed ja tiigid ja j2rved ja rajad ja matkarajad ja yhes6naga - massive. mitte niet teeme ranna miljonilisi villasi t2is ja sis on inimestel 'ea'. humaansed. aga kuna oli esmaba sis linn suri suht vara v2lja ja polnd nagu midagi teha. mitte midagi muud kui s6ita autoga viinapoodi. ja siin on ju viinapood selline et s6idad autoga sisse ja sis ytled missa tahad ja sis poiss k2ib ja tood sulle ja ise ei pia autost jalga v2ljagi t6stma. kui mugav. mitte aga mulle kesse ma silmadega ostan ja pian ikka pudelit katsuda saama ennam, kui omastan. niet mina ikka yppasin autost v2lja ja akkasin valima. no ja sellega sis see reisiots ka l6ppes.

V6idupyha ja vihmane jaan.
siin ma sis olen. aigusest r2situd aga vapralt valmis t88rindele naasma. ni ea oli 4 p2eva jutti puhata. nyd on hea. sis kui oli ilge palavik sis ei olnd ea.
aga nagu korralikule jaanip2evale kohane - sajab ju vihma. ja nii ilus 10 kraadi ja ilgelt kylm on